03.02.2013
Öösel oli meie külas torm, eile õhtul naaber ütles, et läheb tormiks. Tänane öö jäi magamata, kuna tuul puhus ja männiokkad kukusid pidevalt
haagise ja telgikatusele. Siin on kordades suuremad männiokkad, kui on eestis. Ja need tegid sellist kolinat, et segasid magamist. Hommikul oli esimene asi kontrollida,
kas telk elas tormi üle. Seekord läks hästi ja telk on terve. Pakkisime oma asjad kokku, vaidlesime vastuvõtus ja saime natuke väiksema arve, kui eile öeldi. Lapsed
istusid juba siis autos oodates, kui meil polnud veel asjadki koos. Uueks sihtpunktiks võtsime Valencia ja teele me asusimegi. Nagu oli gepsust arvata suutis ta meid
vahepeal valesti juhendada, aga see ei tulnud meil enam üllatusena. Mina kujutasin juba hommikul ette, et me ei leia endale nagu alati ööbimispaika. Peeter oli optimist
ja arvas, et tema enne kella 16.00 ei hakka paanitsema. Sõitsime ja nägime, et teeääres on karavanidepood, järelikult on kuskil ka parklad. Gepsust esimene koht
välja valitud ja hakkasime sinna poole sõitma. Ühelhetkel teatas geps, et oleme kohal, oh seda imet edasi sõita ei saa, kuna metallpiire ees. Peeter arvas seepeale, et
pole hooaega ja koht lihtsalt kinni. Õnneks nõustus ta proovima teiselt poolt lähenesmist ja me jõudsime kohale, koht täitsa lahti. Küsisime hind ja timgimusi, kas vesi,
elekter hinnas ja need oli mõlemad olemas. Kuna seal polnud netiühendust, siis otsustasime edasi sõita. Me leidsime päris palju parklaid, mis olid paraku kinni.
Seejärel jõudsime järgmisesse kohta, mis oli lahti. Sinna me ei jäänud, kuna seal löödi sõnaotsese mõttes vikat selga, hind oli lihtsalt nii suur. Egas midagi ja edasi,
järgmise avatud koha leidsime mitu tundi hiljem. Selleks ajaks oli juba pime, nagu alati, ei midagi uut. Peaegu oleksime sellest kohast mööda pannud, õnneks saime
siia koha ja hind on vastuvõetav. Sellega veel jamad ei lõppenud, uueks probleemiks sai elekter. Peeter pani juhtme elektrikapi külge ja mina toas puhuri sisse ja
lambi põlema. Natukese ajapärast elekter läinud, kuna meil oli enne ülekoorusega elektrit välja löönud, siis ei osanud me midagi kahtlustada. Imestasime ainult, et nii
väikse koormusega lõi välja. Tagasi elekter ei tulnud, Peeter läks välja võttis juhtme seinast ja jälle tuli elekter tagasi. Nii sai tunnikene mööda saadetud, aga siis viskas
juba täiega üle. Pole ju normaalne terve öö käia juhet katsumas. Õnneks on haagise kapis lühem elektrijuhe, aga see ei ulatanud kapini, kuna haagis oli teistpidi
pargitud. Võtsime siis keste ööd haagise keeramise ette lootuses, et saame asjas korda. Üldiselt meie probleem sai lahendusega, aga see meid eriti ei aidanud. Puhuri
saime tööle, aga temperatuuri saime hoida madalama, kui eelnevas kohas. Kogu probleemi põhjus ei ole mitte meie juhtmetes, vaid parkalas, kuna nad pakuvad
hetkel 6 amprit elektrit. Ja seda on meie jaoks ilmselgelt vähe.
haagise ja telgikatusele. Siin on kordades suuremad männiokkad, kui on eestis. Ja need tegid sellist kolinat, et segasid magamist. Hommikul oli esimene asi kontrollida,
kas telk elas tormi üle. Seekord läks hästi ja telk on terve. Pakkisime oma asjad kokku, vaidlesime vastuvõtus ja saime natuke väiksema arve, kui eile öeldi. Lapsed
istusid juba siis autos oodates, kui meil polnud veel asjadki koos. Uueks sihtpunktiks võtsime Valencia ja teele me asusimegi. Nagu oli gepsust arvata suutis ta meid
vahepeal valesti juhendada, aga see ei tulnud meil enam üllatusena. Mina kujutasin juba hommikul ette, et me ei leia endale nagu alati ööbimispaika. Peeter oli optimist
ja arvas, et tema enne kella 16.00 ei hakka paanitsema. Sõitsime ja nägime, et teeääres on karavanidepood, järelikult on kuskil ka parklad. Gepsust esimene koht
välja valitud ja hakkasime sinna poole sõitma. Ühelhetkel teatas geps, et oleme kohal, oh seda imet edasi sõita ei saa, kuna metallpiire ees. Peeter arvas seepeale, et
pole hooaega ja koht lihtsalt kinni. Õnneks nõustus ta proovima teiselt poolt lähenesmist ja me jõudsime kohale, koht täitsa lahti. Küsisime hind ja timgimusi, kas vesi,
elekter hinnas ja need oli mõlemad olemas. Kuna seal polnud netiühendust, siis otsustasime edasi sõita. Me leidsime päris palju parklaid, mis olid paraku kinni.
Seejärel jõudsime järgmisesse kohta, mis oli lahti. Sinna me ei jäänud, kuna seal löödi sõnaotsese mõttes vikat selga, hind oli lihtsalt nii suur. Egas midagi ja edasi,
järgmise avatud koha leidsime mitu tundi hiljem. Selleks ajaks oli juba pime, nagu alati, ei midagi uut. Peaegu oleksime sellest kohast mööda pannud, õnneks saime
siia koha ja hind on vastuvõetav. Sellega veel jamad ei lõppenud, uueks probleemiks sai elekter. Peeter pani juhtme elektrikapi külge ja mina toas puhuri sisse ja
lambi põlema. Natukese ajapärast elekter läinud, kuna meil oli enne ülekoorusega elektrit välja löönud, siis ei osanud me midagi kahtlustada. Imestasime ainult, et nii
väikse koormusega lõi välja. Tagasi elekter ei tulnud, Peeter läks välja võttis juhtme seinast ja jälle tuli elekter tagasi. Nii sai tunnikene mööda saadetud, aga siis viskas
juba täiega üle. Pole ju normaalne terve öö käia juhet katsumas. Õnneks on haagise kapis lühem elektrijuhe, aga see ei ulatanud kapini, kuna haagis oli teistpidi
pargitud. Võtsime siis keste ööd haagise keeramise ette lootuses, et saame asjas korda. Üldiselt meie probleem sai lahendusega, aga see meid eriti ei aidanud. Puhuri
saime tööle, aga temperatuuri saime hoida madalama, kui eelnevas kohas. Kogu probleemi põhjus ei ole mitte meie juhtmetes, vaid parkalas, kuna nad pakuvad
hetkel 6 amprit elektrit. Ja seda on meie jaoks ilmselgelt vähe.
Kommentaarid
Postita kommentaar