02.02.2013

Üle mitme päeva tuli täna päike välja ja meie külake oleks nagu talveunest ülesse ärganud. Meie ärkamise ajaks kõik naabrid tegelesid juba
telkide kuivatamisega, koristamisega ja pesukuivama panemisega. Meie oleme need küla kõige hilisemad ärkajad. Polnud siin meilgi kaua aega mõelda ja tuli
tegutsema hakata. Kõik käisid naeratasid ja kiitsid head ilma, nii vähe oligi õnneks vaja.
Suure toimetamise juures ei pannud me tähelegi, et meie uus sõber helistas meile. Peeter helistas talle tagasi ja sai teada, et me peame kiiremas korras uude külla
kolima hakkama. Esmaspäeval tuleb uus ring ametkondadesse ja loodetavasti seekord positiivne ja ehk õnnestub lõpuks ka korter saada. Seega hakkasime kiiresti
uut kämpingut vaatama, aga seal kandis neid ei ole. Igatahes õnnestus mingisugune leida ja sellega tundus probleem lahendatud. Mis meil muud üle jäi, kui tuli hakata
oma kola kokku korjama. Päevaga õnnetus meil telk ära kuivatada ja, kuna selle kokku panek võtab aega, siis sellega ka algust tegime. Kõigepealt küljed, siis esisein
ja seejärel katus ja postid, kõik olid kuivad ja said maha võetud ja ära pandud.
Kuna me olime juba nii palju teinud ja täna on laupäev, siis läksime poodi. Kohalikus poes olid mehed koondunud tehnikaosakonda telekat vaatama, jalgpall tuli. Jäin,
siis minagi sinna vaatama ja teised olude sunnil koos minuga. Mingi ajapärast helistas meie sõber ja ütles, et ta leidis meile parema kämpingu. Kuna telekate ees oli
lärmakas, siis tuli mul koos teistega sealt ära minna ja jalka vaatamine lõpetada. Kusjuures hea mäng oli ja, kui keegi oleks veel tooli ja joogi ka toonud, siis ma oleks
võinud sinna kauemaks jääda. Peeter sai nii kaua telefoniga rääkida ja kuulda, kuidas ja mida ta tööl tegema hakkab. Ja samuti kämpingu kohta infot, hiljem selgus, et
me oleme ise ka seda kohta vaadanud. Kuhu me homme siit kolime seda me veel ei tea.