10.03.2013

Imelik oli üle mitme kuu toas magada, kuidagi rahulik. Samas ole ennast haagises elamisega ära rikkunud, meil oli öösel puhur sees ja toas oli soe. Siin on selles eest külm, lisaks on all korrusel, kus me magame aken kassi pärast lahti. Üldiselt pidid need, kes magavad jahedas paremini ennast välja puhkama ja kauem ilusad säilima. Hommik algas igavalt, tegime pannkooke ja kellegil ei olnud ühtegi ideed, mida teha. Lõpuks läksime oma perega õue jalutama, käisime mänguväljakul ja soendasime ennast päikese käes. Mingi ajapärast tuli M ja ütles, et nüüd läheme külla. Siit natuke maad eemal elab eesti perekond ja, kuna meil vaja lapsed lasteaeda/kooli panna, siis saab neilt paremat infot. M ütles veel, et nad ise ei tule siia, kuna olid alles haiged olnud ja ei taha toast välja tulla. Minul hakkasid kohe häirekellad peas tööle ja ma ütlesin, et mina ei lähe lastega sellisesse kohta. Tema vastu, et seal ka lapsed ja, kui lubati tulla ju, siis ei ole enam nakkav. Ikkagi ei tahtnud ma minna, aga andisn alla ja läksime. Terve tee sinna tundsin, kuidas ma ei taha minna, aga valikut polnud enam. Läksime kohale ja mingi ajapärast teatab pereema, et kas M ütles teile, et meie reede, laupäev oksendasime??? Nagu labidaga oleks sellel hetkel saanud, kange tahtmine oli kellegile halvasti öelda. Krt oleks ma seda teadnud, ma poleks lastega sinna roninudki. Selle peale tahtsin ma kohe ära tulla, aga küsisime meie jaoks vajaliku info ära ja tulime suht kiirelt tulema. Ma loodan, et me ei saanud sealt mingit viirust külge ja, kui saime, siis ootab meid taaskord okseralli ees.
Ülejäänud päevaks oli mul isiklikult igasugune tuju kadunud, mina pean ju hakkama neid põetama ja koristama, mitte keegi teine. Pärast tegime veel põrsapraadi ja käisime niisama külapeal jalutamas. Rohkem ei ole mul midagi tänase päeva kohta öelda, eelneva lugemisega peaks see arusaadav olema.