04.03.2013

Esimene öö uues kohas oli unevaene ja teadmatus tänase ees segas ka. Hommikul läksime M juurde ja sealt edasi NIE´t tegema. Mis te nüüd
arvate, kas saime kohe tehtud või mitte? Õigesti arvasid need kes ütlesid ei. Eelmine kord öeldi, mis paberit on vaja, et Peeter saaks tehtud ja täna oli see meil koos
ülejäänutega kaasas. Ja teenindaja tegi selgeks, et see paber ei kõlba mitte kuhugile ja vaja on hoopis teist. Seega tulime sealt sama targalt tulema. M helistas kohe
ülemusel ja kurtis muret ja meid saadeti kellegi juurde, kes saab uued paberid teha. Tema ei saanud paraku aidata ja saatis edasi sotisaalkindlustusametisse, kus
Peetrile tehti kohalik nö haigekassanumber. Aega läks, aga tagasi tulid nad koos vajaliku paberiga. Nüüd polnud enam midagi muud teha, kui oodata firma poolset
paberi ajamist. Seega otsustasime minna korterit kohaliku panka uurima. Pangas saime jutule ja ilmnes nagu alati, et reklaam on petlik. Korteri aknal on silt 150.-
kuus,aga kohapeal ilmnes, et nii odav hind käib mingi loosmise teel ja muidu maksab 325.-. Ja lisaks ei ole korterid mööbleeritud, seega nägemist ja edasi. Eelmine
nädal leidsime eemal asuvast külast korteri, millel hind ja piltide sobiv ja pildid ilusad. Kuna numbrit ei olnud käepärast, siis käisime M külast läbi ja uurisime seal
üürivõimalusi. Paraku on seal liiga suured ja kallid korterid saada. Seega läksime M juurde ja surfasime netis ja leidsime numbri. Ahjah kogu asja juures oli veel oluline
see, et aega oli vähe, kuna M pidi varsti tööle minema hakkama. Igatahes läksime korterit vaatama, meil ja ka maakleril oli kiire ja lisaks suutsime me vales külas
maaklerit oodata. Kui ilmnes, et me peame edasi sõitma, siis juhtus see, mis pidi ükskord juhtuma. Kohalik politsei pidas meid ringteel kinni, kontrollis turvavöösid ja
kõigi dokumente. Laste passid saime kohe tagasi ja Peetril paluti aken kinni panna ja hakati meie ülejäänudte andmeid kontrollima. Minu passi keerutati ja vaadati
vastu valgust ja tagumist kaant, Peetri oma ka. Ja raadiosaatja teel edastati meie andmed ja autonumber. Kõik see võttis ca 10 minutit aega, mida meil ei olnud. Saime
oma dokumendid kätte ja näidati, et oodake ära sõitmisega ja siis peatati liiklus ja lasti meid läbi. Kuna M rääkis maakleriga ja ei keskendunud teele, siis panime
valele poole, õnneks saime kohe tagasi pöörde teha. Mööda kitsaid põlluvaheteid jõudsime lõpuks närvilise maaklerini ja ka korterisse. Kõige parem korteri juures oli
köök, mis oli täissisutusega, ülejäänud jättis soovida. Magamistoas oli voodi, mille madrats peal oli väga raske inimene maganud, kuna oli nähe, et madrats on katki.
Rääkimata lohkudes ja muhkudest, igatahes väga eemale tõukav oli see madrats. Üks tuba oli täitsa tühi ja kolmandas toas oli väiksem sektsioon ja diivan. Diivanilgi
oli parim enne ja kõlblik kuni möödas. Lisaks sellele oli korter suhteliselt räpane, aga see pidigi hispaanlaste puhul tavaline olema. Kiirelt vaadatud lasime sealt jalga,
kuna tööjuurest tuli uued paberid võtta, allkirjastada ja linna ära viia. Ja kõige parem oli asja juures see, et M ei saanud meiega enam kaasa tulla. Ta ütles meile tänava
nime kuhu pidime minema (hommikul käisime seal), aga meie lemmik geps ei tea sellist kohta. Seega läksime oma tarkusega linnapeale, õnneks oli meil "eksimuste"
jaoks ka aega jäetud. Õnneks suudame me kahepeale tavaliselt kohale sõita, kui üks ei tea, siis teisele meenub. Minul oli enam vähem ettekujutus olemas, kuhu
peame minema, Peeter ütles kohe, et tema ei tea. Ja nii me minu mälu järgi minema hakkasime. Me oleks vist isegi suutnud esimese korraga kohale jõuda, kui me
poleks pannud gepsu tööle. Peetrile meenus üks tänavanimi, mis seal juures oli ja nagu alati tahtis geps oma valitud teed minna. Tegime ikkagi nii nagu ise paremaks
pidasime ja oh seda imet me jõudsime kohale ja Peeter arvas, et ta pargib veel lähemale. Nojah seal polnud kohta ja siis ta hakkas kohaliku järgi kõrval tänavast
minema. Kohalik leidis koha ja mei pidime edasi minema, nagu alati tulid aina kitsamad tänavad, kuni jõudsime mingi kindluseni. Seda meil aega vaatama minna ei
olnud aega ja läksime uuele ringile ja jõudsime õigesse parklasse. Peeter läks viis paberid ära kuni mina sõitsin mööda parklat ringi, kun kõik otsisid seal kohta, mina
seisin lihtsalt autode taga. Peeter käis ära ja sai teada, et homme õhtul kella viiest õnnestub paberid tagasi saada, et nendega siis NIE´t tegema minna. Ka homme
saame asju ajad ise, kuidas see meil õnnestub ja kas üldse õnnestib seda näitab aeg. Nüüd saan ma aru, miks erinevates portaalides soovitatakse asjade ajamiseks
kaasa võtta keegi, kes valdab hispaania keelt. Me täna arutasime Peetriga, et me ei kujuta ette, kuidas me oleks selle kõigega ise hakkama saanud. Tõenäoliselt ei
oleks see väga kerge saanud olema ja lisaks oleks meid kõvasti rohkem jooksutatud. Selleks ajaks olime me kõik väsinud ja tüdinud ja ei viitsinud linna vaatama
minna. Seega sõitsime oma inimtühja külla tagasi. Nii "vahva" oli kohale jõudes avastada, et tuul on tõusnud, oligi juba mitu päeva vaikus olnud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.