13.03.2013

Elu oli tunduvalt muretum ja lihtsam, kui elasime oma armsas haagises. Ei mingit muret, ei mingeid kohustusi, ainult üks lust ja lillepidu. Nüüd algas päev taaskord koretri otsimisega. Eile valisime ca 20 potensiaalset korterit välja, hommikul vaatasime üle ja 4 jäi järgi. Teadasime, et M tuleb täna koju ja saab hakata helistama ja vaatama minna. Plaane tehakse selleks, et nad läheksid aia taha, nii läkski. M teatas hommikul, et ta ei tulegi vaid peab minema Milaanosse ja tahtis saada numbreid kuhu helistama hakata. Ühe korteri peale helistades sattus ta kinnisvarabüroo peale, kust tal öeldi, et neil erinevaid kortereid ja tule kohale. M tegi selgeks, et me ei räägi kohalikku keelt, aga öeldi pole probleem. Läksime siis kohe kiiretsi kohale ja maakler t eatas, et tema praegu ei saa ja helistab õhtul, kuna tal mees on hetkel väljas ja ta ei saa näitama tulla. Meie juba nii kergelt alla ei anna ja küsisime, millal mees tuleb (perefirma tundub olevat), pidi tulema tunni pärast. Küsisime kas võime tagasi tulla, lubati, seega läksime aega linna peale parajaks tegema. Täna oli selle aja jooksul, mis me oleme siin olnud kõige kehvem ilm, sooja oli ca 7 kraadi ja puhus jäine tuul. Tunne oli nagu oleks eestisse sattunud, prr. Igatahes jõudsime kohalikul turul ära käia, nüüd teame, kus ja millal see toimub. Ja oligi aeg tagasi minna, mees oli tagasi jõudnud ja oh seda imet, meid ootas ees juba tuttav maakler. Temaga käisime esmaspäeval korterit vaatamas, temagi mäletas meid. Ja tal oligi meile pakkuda kortereid, ühte käisime nurga taga vaatamas. See ei sobinud, kuna tegemist on esimese korrusega. Seejärel pakkus ta heahinnaga korterit, aga seal pidi mingi "müra" olema ja kas meile selline sobiv. Me ei saanud aru, mis müraga, aga tahtsime vaatama minna. Korter oli läbi kahe korruse, üleval suur terass, all köök-elutuba ja magamistuba. Üleval olles saime aru, mida ta enne "müra" all mõtles, nimelt liftisaft lõppes toas. Ei olnud just eriti meeldiv, kuigi müra ei olnud kuulda. Meie loobusime sellest, kuna trepp kahe korruse vahel ei ole lastega just parim. Seal majas pidi olema veel korter, mis on ühel korrusel ja natuke kallim. Läksime seda vaatama ja see oli tunudvalt parem, 2 eraldi magamistuba (väiksed) ja köök elutuba. Samuti on olemas pliit, külmkapp ja pesumasin, mis olid meid tingimused korteri juures. Seisukord on nagu ta on, korteris on elatud ja vajab koristamist. Ja lõppude lõpuks on meil oma kodu vaja, seega otsustasime selle ära võtta. Läksime büroosse tagasi ja maakler skäneeris Peeteri töölepingu, et see firmale saata. Ja ütles, et vastus tuleb mõne tunniga, kas saame üldse üürida või mitte. Ahajah lisaks rääkisime veel maksmisest ja täna oli raha poliitika hoopis teine. Maksta tuleb selle kuu üür, mille eest mina polnud nõus terve kuuüüri maksma ja seega arvutas ta 13 päeva maha. Lisaks tuleb veel tagastiraha, ühe kuu summal firmale ja lepingusõlmimise tasu. Läksime minema ja jäime ootama vastust, läks mööda võib olla 10 minutit, kui ta juba helistas ja ütles, et kõik on korras ja saame korteri. Kuna me ei saa nii palju raha väljavõtta, kui vaja on, siis nii maaklerile ütlesingi ja lähme homme lepingut sõlmima. Nii, et homme ootab meid ees uus kodu eks näis kuidas seal olema hakkab. Käisime ja ostsime homseks puhastustöödeks ämbri, moppi ja puhastusvahedi.
Hommikul autosse minnes tundisme vänget kassiuriinihaisu, tundus juba, et keegi on meiel auto peale seda valanud. Ja siis taipasin ma, vedasime üks päeva kotid tuppa, et riideid otsida ja M on kass, kes pidavat sirtsutama valedesse kohtadesse. Seega on ta meile koti peale lasta jõudnud, tore. Linna peal käies tunneme, et ikka haiseb ja hakkasime üksteise võidu oma riideid nuusutama ja ei midagi. Auto juurde jõudes otsustasime jalanõudega sama teha ja oligi põhjus käes. Kass on lasknud Peetrile kingadesse ja Marlenile tossudesse, lõhnab nagu Chanell nr 5. Koju jõudes võttis Peeter kinga ja pani selle kassi nina alla, kellelel see loomulikult ei meeldinud. Ja kass läks trepi peale ja Peeter pani uuesti kinga ja nii nad kahekesi trepist ülese läksid. Lõpuks istus kass nurka surutult wc ja urises, ülejäänud päeva istus ta akna taga oma rõdul ja ei tulnud kordagi meie juurde. Kusjuures Peeter ostis need kingad alles ca kuu aega tagasi, õnneks ei olnud kallida, aga kui asja neist enam ei saa tuleb uuesti otsima hakata. Peeter pesi kingad ära, eks näha ole kas oli kasu või mitte. Marleni omad jäid pesemata ja, kui käisime õhtul linnas, siis oli taaskord meeldivat aroomi auto täis. Hea vähemalt, et Marlenil vanad tossud olid, need hakkavad juba väikseks jääma.
Kuna me ei tea, kui ruttu me uude kohta neti saame, siis võivad uued postitused aega võtta, seega varuge kannatust.