19.03.2013
Esimene öö üksinda (koos lastega) möödus minu jaoks rahutult, nagu oligi arvata. Õhtul magama jäämine võttis ca kaks tundi aega ja ma ei
hakanud lugema mitu korda ma öö jooksul ärkasin. Hommikul ei olnud mul mitte mingisugust tahtmist ärgata, lapsed tõusid ja läksid teise tuppa mängima. Kuna nad ei
tulnud mind segama ja ei kakelnud, siis ma ei pidanud vajalikuks ülesse tõusta. Ma oleks võinud südame rahuga terveks päevaks voodisse jääda, aga mulle meenus
mingi hetk, et ma olen lapsevanem. Tegin neil süüa ja mängisin arvutimänge, mingi hetk hakkasin koristama. Ja siis meenus mulle, et siin lähedal oli kohvik, kus oli silt
väljas wifi. Arvuti kotti, lapsed autosse ja netti otsima, kohviku juures ei saanud midagi. Kuna seal on erinevaid firmasid ja poode, siis sõitsin ringi ja otsisin kus kohas
saaks netti. Nii uskumatu, kui see ka pole, siis lõpuks ma leidsin sellise koha. See oli päeva jooksul esimene hea uudis ja tegi tuju natukene paremaks.Kauaks mulle
seda lõbu ei jagunud, kuna lastel hakkas igav ja tulime sealt ära. Käisime kodunt läbi ja läksime mänguväljakuid otsima, nemad ratastega mina jala. Marlen võttis
suuna linna teises otsa asuvale mängukale, tore saamegi aega sisustada. Kohale jõudes ilmnes, et õues on soojem, kui me arvasime, me panime paksemad joped
selga. Võtsime pealt ära ja nii nad seal mõnda aega ringi vaatasid ja toimetasid. Seejärel tulime koju ja panime õhemad joped ja läksime järgmisele mängukale.
Pikapeale hakkas seal ka igav ja siis tahtsid nad, eriti Gregor minna uuesti traktoreid ja autosid vaatama. Nii tuli taaskord teise linna otsa marssida ja uuesti kõik
traktorid ülevaadata. Nagu sellest veel vähe oleks olnud tuli ka autonäitusele uuesti minna, sest uusi õhupalle oli ka vaja. Vaatasime taaskord kõik üle ja lõpuks
õnnestus 3 õhupalli ka saada. Siis tekkis neil tahtmine poodi shoppama minna, aga kuhu saa nende õhupallidega lähed. Seega jälle koju ja, siis nad avastasid, et süüa
oleks ka vaja. Tegin neil söögi valmis ja ise ahaa sain kodus netti kasutada. Ilmnes, et pulk ei töötanud eile, kuna raha ei olnud, siin tuleb teha kõigepealt ettemaks ja,
siis saab kasutada. Seega jälle üks tore asi päeva jooksul. Ja seejärel uuele linnaringile. Mõtlesin, et lähen ja ostan endale madalad kingad, päeval oli pood kinni ja ma
arvasin, et siesta aeg. Õhtul uuesti minnes oli ikka kinni ju, siis ei olegi igapäev lahti. Mul on jalad täitsa valusad sellest kõndimisest, st kõndida võib, aga mitte
konsakingadega. Ja minu jalanõude valikus puuduvad madalad kingad, sussidega ei lähe välja, plätudega paistad kohe silma, kui turist, tossudega ei meeldi mulle eriit
käia, saabastega palav. Ehk homme on pood lahti. Tegime kiire poe tiiru ära, siis käisime jälle mängukal ja loomulikult veelkord traktoreid vaatamas. Ja taaskord
saime õhupalle koju tuua, me võiks neid varsti müüma hakata. Igatahes saime kuidagi moodi esimese päeva üleelatud. Ahjah päevl, kui tulime esimest korda tagasi,
siis ma ei teagi kas olid lapsed süüdi või mitte. Nemad jõudsid enne mind lifti ja nagu alati oli neil vaja korraga nuppu vajutada. Läksin mina lifti, ukse lähevad kinni ja
hetk hiljem lahti. Vajutasin uuesti meie korruse nuppu ja sama, proovisin mitu korda. Viimane kord läks päris kaua aega enne, kui ukse lahti tegi, sellepeale ütlesin
lastele, et lähme parem jala. Esimest korda tulime trepist ülesse ja siis ei suutnud arusaada, millisel korrusel me elame. Suutsime ikka õige ukse taha esimese korraga
tulla, aga lift ei sõitnud pikkaaega. Oletame, et tegelikult oli lihtsalt mingi rikke.
Peeter ütles, et tal on tagumine ots sõitmisest väsinud ja öösel olid mingi pool tundi magada saanud. Ja tollel hetkel oli neil mingi kaks tundi maasikateni sõitu ja eks
nad seejärel hakkasid prantsusmaale sõitma. Või ega ma täpselt tea ka, sõltub kuidas sõiduaeg seda võimaldas. Kuhu nad sealt edasi lähevad või mida teevad seda
ma ei tea.
hakanud lugema mitu korda ma öö jooksul ärkasin. Hommikul ei olnud mul mitte mingisugust tahtmist ärgata, lapsed tõusid ja läksid teise tuppa mängima. Kuna nad ei
tulnud mind segama ja ei kakelnud, siis ma ei pidanud vajalikuks ülesse tõusta. Ma oleks võinud südame rahuga terveks päevaks voodisse jääda, aga mulle meenus
mingi hetk, et ma olen lapsevanem. Tegin neil süüa ja mängisin arvutimänge, mingi hetk hakkasin koristama. Ja siis meenus mulle, et siin lähedal oli kohvik, kus oli silt
väljas wifi. Arvuti kotti, lapsed autosse ja netti otsima, kohviku juures ei saanud midagi. Kuna seal on erinevaid firmasid ja poode, siis sõitsin ringi ja otsisin kus kohas
saaks netti. Nii uskumatu, kui see ka pole, siis lõpuks ma leidsin sellise koha. See oli päeva jooksul esimene hea uudis ja tegi tuju natukene paremaks.Kauaks mulle
seda lõbu ei jagunud, kuna lastel hakkas igav ja tulime sealt ära. Käisime kodunt läbi ja läksime mänguväljakuid otsima, nemad ratastega mina jala. Marlen võttis
suuna linna teises otsa asuvale mängukale, tore saamegi aega sisustada. Kohale jõudes ilmnes, et õues on soojem, kui me arvasime, me panime paksemad joped
selga. Võtsime pealt ära ja nii nad seal mõnda aega ringi vaatasid ja toimetasid. Seejärel tulime koju ja panime õhemad joped ja läksime järgmisele mängukale.
Pikapeale hakkas seal ka igav ja siis tahtsid nad, eriti Gregor minna uuesti traktoreid ja autosid vaatama. Nii tuli taaskord teise linna otsa marssida ja uuesti kõik
traktorid ülevaadata. Nagu sellest veel vähe oleks olnud tuli ka autonäitusele uuesti minna, sest uusi õhupalle oli ka vaja. Vaatasime taaskord kõik üle ja lõpuks
õnnestus 3 õhupalli ka saada. Siis tekkis neil tahtmine poodi shoppama minna, aga kuhu saa nende õhupallidega lähed. Seega jälle koju ja, siis nad avastasid, et süüa
oleks ka vaja. Tegin neil söögi valmis ja ise ahaa sain kodus netti kasutada. Ilmnes, et pulk ei töötanud eile, kuna raha ei olnud, siin tuleb teha kõigepealt ettemaks ja,
siis saab kasutada. Seega jälle üks tore asi päeva jooksul. Ja seejärel uuele linnaringile. Mõtlesin, et lähen ja ostan endale madalad kingad, päeval oli pood kinni ja ma
arvasin, et siesta aeg. Õhtul uuesti minnes oli ikka kinni ju, siis ei olegi igapäev lahti. Mul on jalad täitsa valusad sellest kõndimisest, st kõndida võib, aga mitte
konsakingadega. Ja minu jalanõude valikus puuduvad madalad kingad, sussidega ei lähe välja, plätudega paistad kohe silma, kui turist, tossudega ei meeldi mulle eriit
käia, saabastega palav. Ehk homme on pood lahti. Tegime kiire poe tiiru ära, siis käisime jälle mängukal ja loomulikult veelkord traktoreid vaatamas. Ja taaskord
saime õhupalle koju tuua, me võiks neid varsti müüma hakata. Igatahes saime kuidagi moodi esimese päeva üleelatud. Ahjah päevl, kui tulime esimest korda tagasi,
siis ma ei teagi kas olid lapsed süüdi või mitte. Nemad jõudsid enne mind lifti ja nagu alati oli neil vaja korraga nuppu vajutada. Läksin mina lifti, ukse lähevad kinni ja
hetk hiljem lahti. Vajutasin uuesti meie korruse nuppu ja sama, proovisin mitu korda. Viimane kord läks päris kaua aega enne, kui ukse lahti tegi, sellepeale ütlesin
lastele, et lähme parem jala. Esimest korda tulime trepist ülesse ja siis ei suutnud arusaada, millisel korrusel me elame. Suutsime ikka õige ukse taha esimese korraga
tulla, aga lift ei sõitnud pikkaaega. Oletame, et tegelikult oli lihtsalt mingi rikke.
Peeter ütles, et tal on tagumine ots sõitmisest väsinud ja öösel olid mingi pool tundi magada saanud. Ja tollel hetkel oli neil mingi kaks tundi maasikateni sõitu ja eks
nad seejärel hakkasid prantsusmaale sõitma. Või ega ma täpselt tea ka, sõltub kuidas sõiduaeg seda võimaldas. Kuhu nad sealt edasi lähevad või mida teevad seda
ma ei tea.
Kommentaarid
Postita kommentaar