28.06.2014

Magama minnes ilmnes, et jälle on keegi minu voodi poole hõivanud. Vot see on, kui liiga kaua üleval olla. Mis siis ikka läksin teiselepoole. Gregor käis vetsus ja läksin tema järgi told kustutama, vaatasin samas ka kella ja ilmnes, et aeg on ärgata. Läksin kööki ja tegin kohiv ja söögi valmis ja ajasin Peetri ülesse. Nagu arvata oli, siis ta ei tahtnud ärgata, aga tegi seda ikkagi. Peagi oli Peeter läinud ja mina voodis tagasi. Ei oleks ju huvitav olnud, kui ma oleks kohe magama jäänud. Selle eest hakkas kuskil eemal olevas majas kukk veerand kuus hommikul kirema. Oh jah keegi võiks talle öelda, et see on ärkamiseks liiga varajane aeg. Hea vähemalt, et linnud akna taga vait olid. Toas oli hommikul hämar, kui nägin, et Marlen tuleb minu juurde. Arvasin, et ta küsib luba ärkamiseks ja näitasin, et visaku minu kõrvale pikali. Hilem tegin avastuses, et Marlenist on Gregor saanud. Täitsa sooda olen ei tee enam lastele vahet. Liiga kaua ei ole ilus magada ja nii me ülesse tõusime ja toimetama hakkasime. Peale hommikusööki said lapsed korralduse oma toad korda teha. Lisasin juba ette juurde, et kõik asjad, mis vedelevad viskan minema. Eriti suurt vingumist ei tulnud ja nad said oma toad enam vähem korda. Mina ise tegin teised toad, koristasin kööki, kui Marlen tuli sinna. Marlen küsis, miks ma ei korista. Nojah, ega köögi koristamine ei olegi mingi tegevus. Tegin talle selgeks, et ma koristan ja natukese ajapärast tulen tolmimejaga. Selle peale läks Marlen minema. Igatahes saime toad korda ja kätte jõudis õppimise aeg. Ma ei viitsi kogu lugu kirja panna, aga kokkuvõttes kirjutas Marlen üle ootuste ilusti. Kuna kodus oli kõik tehtud ja palav oli, siis läksime basseini. Peagi tulid sinna laste sõbrad ja tegevust jätkus kauemaks. Termomeeter näitas, kui mina vaatasin 48 kraadi, seega oli vees väga mõnus olla. Koju tulles tegin lastele söögisoojaks ja ise lootsin, et Peeter peagi tuleks. Meil oli mõttes-plaanis-kavas õhtul poodi minna. Peetri peale saab alati kindel olla, ta jõuab söögiajaks koju. Kuid juba ukselt tuppa tulles ei olnud tal rõõmus nägu ees nagu tavaliselt. Ilmnes, et üks omaarust suur korraldaja on jälle jama kokku keeranud. Peeter pidi viima auto laadimiskohta ja seal ära parkima. Seejärel pidi seal koorem peale pandama ja keegi peab hiljem auto eest ära ajama. Kohale jõudes ei saanud autot sinna parkida, kuhu plaanis oli ja ülemus ei vastanud telefonile. Selle peale kohalikud töötajad helistasid kõige suuremale ülemusele. Peeter jättis auto sinna ja parkis kuhu sai ja üks nende firma töötaja tõi ta baasi. Koju jõudes teatas suur korraldaja, et Peeter peab minema, kui helistatakse ja auto õigesse kohta parkima. Ootama kuni auto on laetud ja, siis uuesti auto kuhugile parkima. Peeter ei saa autoga sealt ära sõita, kuna ta peab pausi tegema. Lisaks väitis korraldaja, et ülemus oli öelnud, kui Peeter laadima ei lähe, siis esmaspäeval ta tööle asja ei ole. Seda viimast Peeter ei uskunud, sest juhide puudus on ja sinna firmasse ei taheta tööle tulla. Peeter oli kogu selle asja peale vihane ja õige kah. Kindlasti on seal juhte nende firmast, kes saaks autot edasi-tagasi parkida. Lõpp tulemus on see, et Peeter läheb ja teeb selle töö ära.