07.06.2014

Hommikul magasid kõik peale minu, minul läks uni ära varem, kui ma igapäev ärkan. Täiesti ebanormaalne, kui sul on võimalik magada, aga und lihtsalt ei ole. Vedelesin voodis, kuni Gregor tuli küsima, kas ta võib ärgata. Ma ei lubanud seda teha, kuni Marlen magab. Tundsin, et mul tuleb uni, kui Gregor oli uuesti kohal ja seekord lubasin neil ärgata, kui nad vaikselt oskavad olla. Mõndaaega olid nad vaikselt ja, siis tõusis kisa taevani, katsu, siis niimoodi magada. Ei jäänudki muud üle, kui tuli voodist välja tulla. Hommiku veetsime kodus ja, siis mõtlesime minna ratastega sõitma. Enne ilmnes, et Marlenil on jälle rehv tühi, millegipärast läheb üks rehv pidevalt tühjaks. Peeter tegi rehvi korda ja võisime teele asuda. Väljas oli selleks ajaks natukene soe, vilus oli 30 kraadi juures. Päikese käes oli veelgi rohkem ja tuule vaikne, milline hea ilm. Käisime kõrval küla mängukal ja seal olles läks taevas pilve. Arvasime, et see on hea hetk koju tulekus ja oligi, sest vahepeal oli kuskilt tuul tulnud. Kuigi jah päike piilus jälle pilve tagant. Peale pesu ja lõunasööki oli aeg hakata õhtuseks ürituseks valmistuma. Täna on nö kooli lõpupidu, kus lapsed näitavad mida nad trennides on õppinud. Marlen käib rütmikas ja seega tuleb temal täna esinemine. Seoses sellega peab tal soeng ja make up olema tehtud, tagasihoidlik ütles õpetaja. Marlen ise valis ise vävid, mis tal meeldisid ja nendega me tegime ta ilusaks. Juuksed panime patsi ja pea peale juuksegeel nii, et soeng oli ka ilus. Marlen nägi nii võõras välja, kuid ta ise oli väga rahul ja talle meeldis. Mitu korda õhtu jooksul pidin ma Marleni huuled uuesti üle värvima, sest värv oli maas. Üritus ise toimus meie maja kõrval asuvas spordimajas, seega ei pidanud kaugele minema. Ei pidanud muretsema kuhu auto parkida, kuna me läksime jala. Nagu siinsele ühiskonnale kombeks on, siis ei alanud ka tänane üritus õigeaegselt. Kõigepealt lapsed inglise keeles laulsid ja lugesid luuletust. Marlen koos teiste tüdrukutega tegid erinevaid liikumisi muusika saatel, lisaks olid neil pallid, rõngad ja hüppenöörid. Marlenil tuli väga hästi välja ja kavad olid ilusti peas. Lisaks esinesid veel rulluuisutajad ja mängiti korvpalli. Kogu ürituse lõpus pakuti süüa ja juua, karastuusjoogid ja võileivad. Meie Gregori ja Peetriga tahtsime koju tulla, aga Marlen ei olnud selle mõttega nõus, kuna sõbranna ei läinud veel. Mõned inimesed olid veel jäänud, kui Marleni sõbranna ema sõbrannale ütles, et kõik lähme koju. Protest laste poolt tuli, aga vanemate tahe jäi peale ja me saime koju tulla. Kuna söödud sai liiga palju, nagu ikka, siis pakkusin välja, et lähme jalutama. Marlen võttis rullikud ja Gregor ratta ja meie läksime talla taksoga. Mängukal oli minu sõbranna oma perega ja ta ütles, et ei tundunud Marleni alguses ära. Tema suutis ära unustada, et täna meil selline üritus toimub ja nemad seal ei käinud. Peeter sai päeval kõne, et ta peab õhtul/öösel laadima minema ja esmaspäeval konna. Seda, mis kell laadimine toimub ei tea, kuid sealt helistatakse ja antakse teada. Ootasime, mis me ootasime, aga keegi ei helistanud. Otsustasime magama minna ja vaadata, mis saab. Tarvitseb vaid magama jääda, kui kohe peab keegi helistama, nagu ikka. Peeter kutsuti laadima ja mina jäin tema tagasi tulekut ootama.