Oh neid aegu.

Jälle leid internetist. 

Kõigepealt jäime ellu, kuigi mõned emad suitsetasid ja jõid meid oodates. Raseduse ajal võeti valuvaigisteid, tuunikala otse purgist ja veresuhkru tõusu ei testitud.

Siis pärast neid traumasid pandi meid kõhuli magama meie võrevoodi, mis värvitud pliipõhiste värvidega.

Meil ei olnud turvakorke ravimipudelites, ustel ega kappidel, polnud lapselukke. Rattaga sõites polnud meil rattakiivreid, beebide ja väikeste lastena ei olnud meil autos turvavööd, turvaistmeid, istmekõrgendusi ega turvapatju.

Vett jõime aiavoolikust või metsaojast. Jagasime kõigi sõprade vahel ühe pudeli limonaadi ja keegi ei surnud sellesse!

Me kaevasime linnupesasid, aga linnugrippi ei saanud. Leidsime kaelast puugi ja rebisime selle ära. Me ei käinud iga päev duši all, ei saanud allergiat ega astmat.

Õppisime heegeldama, kuduma, joonistama ja maalima. Istusime vanaisaga saunas ülemisel laval ja ei andnud alla.

Sõime kuklit, saia ja ehtsat võid. Limonaad oli valmistatud päris suhkrust. Meil ei olnud ülekaalulisust, sest mängisime alati õues. Läksime hommikul välja ja mängisime õues terve päeva, koju ei tulnud enne, kui tänavavalgustus põles.

Terve päev ei olnud võimalik meid kätte saada ja meiega oli kõik korras.

Meil ei olnud Playstationi, ei Nintendot, ei X-Boxi ega arvutimänge. Ei olnud 150 telekanalit, filmilinte, polnud DVD-d. Ei olnud netti ega chatti ega messengeri. Meil olid sõbrad ja läksime nendega välja mängima. Sõitsime rattaga või kõndisime sõbra ukse juurde, koputasime või helistasime uksekella ja läksime tuppa nendega rääkima.

Kukkusime puu otsast alla, saime haavad ja murrud, mõned hambad tulid ka ära, aga keegi ei arvanud, et see on suur asi. Mängisime keppide, okste ja kaigastega, kuid ei surunud neid silma ega suhu.

Tervitasime tänaval inimesi.

Need põlvkonnad on tõestanud, et nad on parimad riskivõtjad, probleemide lahendajad ja leiutajad üldse.

Meil oli vabadus, õppisime oma vigadest, õnnestus ja saime vastutuse.

Me tegime vanaemade juures heina, viskasime sõnnikut põllule, käisime kartulit võtmas sügisel, korjasime marju, kõplasime põllul umbrohtu. Lugesime suveõhtutel hommikuni raamatuid!

Kui oled üks neist, siis palju õnne. Sa võiksid seda jagada teistega, kes olid lapsed enne, kui valitsused ja seaduseraamatud hakkasid meie elu meie enda huvides kontrollima. Öelge seda oma lastele, et ka nemad saavad teada, kui vaprad (ja õnnelikud) nende vanemad olid.