Kataloonia.

 11.septembril tähistatakse Kataloonia päeva, selle puhul väike ülevaade antud piirkonnast. 

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond. Kataloonia on ainus Hispaania autonoomne piirkond, millel on kolm ametlikku keelt: hispaania (kastiilia), katalaani ja oksitaani keele Arani murre. Tuleb tõdeda, et ma pole Arani murdest tänaseni midagi kuulnud. 

1137 ühines Kataloonia (Barcelona krahvkond) Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka Kataloonia vürstiriigi, Mallorca, Valencia, Sitsiilia ning Napoli kuningriigi, Ateena ja Neopatria hertsogkonna, samuti Korsika, Sardiinia, Andorra, Roussilloni ja Malta.

1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga, pannes aluse kahe riigi dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui ka Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühendamise.

Kataloonia oli iseseisev aastatel 1640–1652, 1678 ja 1701–1714.

14.aprillil 1931 kuulutati Barcelonas välja sõltumatu Kataloonia Vabariik. Üks kahest lipust, mida kasutati Kataloonia Vabariigi väljakuulutamisel, oli Estelada ('tähine'). See kujutab endast horisontaalselt kollase-punase-triibulist kangast, mille vasakus servas on helesinine heisatud kolmnurk valge viisnurgaga selle sees, kusjuures kollaseid triipe on viis ja punaseid neli. Lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 2:3.

Hispaania Vabariikliku valitsuse surve all tühistati 21. aprillil varem 14. aprillil väljakuulutatud Kataloonia Vabariik, mis sai eksisteerida kõigest ühe nädala.

6. oktoobril 1934 kuulutas Ühinenud Marksistlik Töölispartei Barcelonas Kataloonia iseseisvaks ja teatas sidemete katkestamisest Madridiga.

7. oktoobril arreteeriti Kataloonia valitsus Hispaania kodusõjas NSV Liidu toetatava Hispaania reaktsioonilise Lerroux-Roblesi valitsuse poolt ja "tühistati" Kataloonia iseseisvus.

21. juulil 1936 külastasid Buenaventura Durruti ja Juan García Oliver Kataloonia presidenti Lluis Companys't.

3. aprillil 1938 jõudsid Francisco Franco väed nüüd faktiliselt jälle iseseisva Kataloonia piirini. 26. jaanuaril 1939 langes Barcelona, Kataloonia pealinn. Francistid rüüstasid rahvuskangelase Buenaventura Durruti haua ja purustasid tema büsti.

10. veebruaril 1939 viidi Kataloonia vallutamine lõpule. Jean de Boe, Karl Einstein, Adrien Perrissaguet, Agustin Remiro Manero jt Kataloonia iseseisvuse eest võidelnud anarhistid taganesid Prantsusmaale.

11. septembril 2013 moodustati inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks. 

9.novembriks 2014 kavandatud Kataloonia iseseisvusreferendum viidi Hispaania valitsuse surve tõttu läbi mitteametliku rahvaküsitlusena, millel osalenutest 80,1% olid Kataloonia iseseisvuse poolt.

27. septembril 2015 toimunud valimistel võitsid iseseisvust toetavad parteid Junts pel Si ja CUP kokku 72 kohta 135-kohalises regionaalparlamendis.[6]

10. jaanuaril 2016 valiti uueks presidendiks Carles Puigdemont, kes lubas jätkata iseseisvumisprotsessi. Hispaania peaminister lubas takistada iga Hispaania ühtsuse lõhkumisele suunatud sammu.

22. mai 2021 sai uueks presidendiks Pere Aragonès

27. oktoobril 2017 kuulutas Kataloonia parlament välja iseseisva Kataloonia Vabariigi.

Iseseisvust sellega siiski ei saadud. Hetkel on iseseisvuslased suhteliselt vaiksed, mingiaeg toimusid pidevalt erinevad üritused. Eks tulevik näitab, kas Kataloonia Vabariik tuleb või mitte.