Nädalavahetus.

Vahel ma mõtlen, miks ma elan võõras riigis. Õnneks juhtub seda väga harva. Lihtsalt vahel asjad ei lähe ja, siis tekivad imelikud mõtted. Suurema osa ajast olen ma rahul riigiga, kus elan. Jah just riigiga, mitte koha endaga. Kuid sellest olen ma korduvalt rääkinud ja täna see teemaks ei tule.

Üks, mis mulle siin meeldib on ilm. Kuigi talvel on meil 3 kuud kehva suusailma. Kuid see on ainult meie piirkonnas. Rannikul on talvel suhteliselt hea kliima.

Kuna meil on nö viimane vaba nädalavahetus, siis tuleb seda ära kasutada ja randa minna. Päevased temperatuurid püsivad 30°c juures. Seega täiesti normaalne ranna ilm. Üldse tuleb nautida, kuni veel saab. Ma pole muidugi kindel, kas vesi on veel piisavalt soe. Selleks, et mina ujuma lähen on vaja sooja vett. Ma ju tuntud külmavares 🤣.

Hommikul oli meil poolpilves ilm. Vahepeal oli isegi päikest. Rannas pidi samuti poolpilves olema ja kuskil 27°c sooja. Seega täiesti hea ilm.

Mida lähemale rannikule jõudsime seda tumedamaks taevas läks. Lootsin, et teiselpool mägesid on selge. Selge oli see, et taevas on pilves. Ega me sellepärast koju tagasi ei läinud. Kui plaan a läheb aia taha, tuleb käiku võtta plaan b. Nii me otsustasime natuke teise kohta minna. Läksime ikka mereäärde, aga sinna kus on sportimisvõimalused. Tavaliselt me suvehooajal seal ei käi. Tegemist on sellise kohaga nagu Salou, see on turismipiirkond. Hooajal on seal liiga palju rahvast ja seega hoiame eemale. Kuid seekord tegime erandi lootes, et ehk on vähem rahvast. Ei olnud😁. Meil oli pall kaasas ja nii me korvpalli mängima läksime. Üldse tuleb ennast liigutada ja Gregor peab viskeid harjutama. Kes sai pihta korvile, kes kõrval olevale põõsale või eemal olevale inimesele. Pole meie süü, et väljakul pole aeda ümber ja pall vahel vales suunas lendab. Igatahes oli meil lõbus ja Gregor sai harjutada.

Marlen ei mänginud meiega, vaid käis jalutamas. Tagasi tulles teatas ta, et läheb ujuma. Seda ta ka tegi. Ilm oli jätkuvalt täiesti pilves. Vesi oli Marleni jutu järgi soe. Nojah peale Eestis ujumas käimist ongi siin soe vesi 🤣.

Ilmselgelt läksid kõigil kõhud tühjaks ja nii sai söömas käidud. Söömine oli „tõeline viga“, peale seda tuli väsimus. Teha ei jaksanud midagi. Jalutasime nii aeglaselt, et isegi tigu oleks meist mööda saanud. Lõpuks jõudsime auto juurde ja edasine plaan puudus. Peeter võttis teki ja läks palmi alla pikutama. Olgu öeldud, et palmide alused olid pikutavaid inimesi täis 😁. Lõpuks juhtus see, mis pidigi juhtuma. Päike tuli välja ja kohe läks soojaks. Kuna me olime siiski mereäärde tulnud, siis läksime Gregoriga ujuma. Võrreldes viimase korraga oli vesi tunduvalt jahedam, kuid talutav.

Lisaks kõigele oli ka pisike kultuuriprogramm. Vaatasime, et ühes kohas on palju inimesi. Uudishimulikud nagu me oleme läksime uurima, mis seal toimub. Tuli välja, et tegemist oli omamoodi näitusega. Ma ei oskagi sellele nime anda. Kividest (pisikesed), saepuru ja lilled olid tee peale tehtud pildid. Lilled, meri, inimesed. Ma pole kunagi midagi sarnast näinud. Uskumatu, kui vähestest asjadest saab nii vahvaid asju teha. Selleks on vaja lihtsalt natuke fantaasiat, head kätt ja silma.

Kirsikstordil oli õhtul eurokorvpalli finaal. Ja seal mängis Hispaania. Selleks ajaks jõudsime koju, ei saa ju omade mängu vaatamata jätta. Mäng oli närvesööv, algusest peale domineerisid hispaanlased. Vahepeal vahel vähenes ja tekkis tunne, et nad ei taha võita. Kuid nad võtsid ennast kokku ja kuld toodi koju.

Ja nii see nädalavahetus jälle läbi sai. Keegi võiks mulle selgeks teha, miks nädalavahetus nii kiirelt läheb. Tööpäevad küll nii kiirelt ei lähe. Hakkame uut nädalavahetust ootama.