11.01.2013
Seitsmes päev 11.01.2013. Tänane päev möödus suht igavalt mööda Prantsumaa teid Hispaania poole sõites. Nagu eelnevad päevad on näidanud, siis huvitavaks
läheb meil õhtul, kui on pime, sajab vihma või on udu. Ei saanud tänanegi päev mööduda teisiti. Hakkasime ööseks turvalist kohta ostima ja nii uskumatu, kui
see ka on ei leia. Kasutasime siis juba eelnevalt proovitud varianti, lastel kõhud täis ja autosse magama. Ise hakkasime otsima karavanide parklat, kusjuures päeval
on kõik teeääred neid täis. Millegipärast õhtuks "võetakse" sildid maha ja karavanid peidetakse ära. Kuna me olime õhtul pikalt sõitnud mägedes, siis otsustas haagise-
pidur kägisema hakata. Õnneks on meil remondimees (selle sõna kõige paremas mõttes) omal kaasas. Seega ronis Peeter kell 23.30 haagise alla pidurit maha
keerama. Seda kõike tegi ta kuskil mäeotsas asunud külas, rääkimata õues valitsenud miinuskraadidest. Mõtlesime, et jääme sinna külla magama, aga kuna seal
oli päris külm, siis otsustasime gaasi säästa. Ja
seega asusime seiklusi otsima. GPS tööle ja teele, peagi suunas ta meid mingile kõrval teele, kust me sõitsime 10 km mäest alla. Meie olime väga rahul, et saime mäest
alla ja nüüd on soojem ja vaja ainult koht magamiseks leida. Igatahes ei olnud see nii. Me hakkasime selle peale hoopis ühest mäest alla ja teisest ülesse sõitma, kuni
me enam ei aksepteerinud GPS poolt pakutavat. Ma pole kindel kas ma päeval tahaksin antud teedel sõita. Teed on kitsad, kurvilised, pimedad ja tee kvaliteet pole
kiita ja sõita saab max 40 km/h. Tänu meie oma peale surumisele saime lõpuks mäest alla ja õige tee peale. Seejärel leidsime karavanide parkla ja juba kell 3 saime
lasped voodisse ja ise magama. Aga see polnud veel kõik. Kuna eelmine ööd püüti sissemurda, siis tuli midagi ettevõtta. Seega võtsime rihm, sidusime potikaaned
kokku ja panime need ukselingi peale. Nii, kui keegi linki katsuks kukuks need maha ja ajaks meid ülesse. Selles meile veel ei piisanud. Haagiselamu uks käib laiupidi
pooleks, tegime ukse lahti ja panime sinna vahele rihma, teise otsa sidusime poti külge, pott läks ukse kõrvale kapi peale. Sellest kujunes rahulik öö,.keegi ei tulnud
meile "külla". Nüüd kavatseme nii teha iga öö.
läheb meil õhtul, kui on pime, sajab vihma või on udu. Ei saanud tänanegi päev mööduda teisiti. Hakkasime ööseks turvalist kohta ostima ja nii uskumatu, kui
see ka on ei leia. Kasutasime siis juba eelnevalt proovitud varianti, lastel kõhud täis ja autosse magama. Ise hakkasime otsima karavanide parklat, kusjuures päeval
on kõik teeääred neid täis. Millegipärast õhtuks "võetakse" sildid maha ja karavanid peidetakse ära. Kuna me olime õhtul pikalt sõitnud mägedes, siis otsustas haagise-
pidur kägisema hakata. Õnneks on meil remondimees (selle sõna kõige paremas mõttes) omal kaasas. Seega ronis Peeter kell 23.30 haagise alla pidurit maha
keerama. Seda kõike tegi ta kuskil mäeotsas asunud külas, rääkimata õues valitsenud miinuskraadidest. Mõtlesime, et jääme sinna külla magama, aga kuna seal
oli päris külm, siis otsustasime gaasi säästa. Ja
seega asusime seiklusi otsima. GPS tööle ja teele, peagi suunas ta meid mingile kõrval teele, kust me sõitsime 10 km mäest alla. Meie olime väga rahul, et saime mäest
alla ja nüüd on soojem ja vaja ainult koht magamiseks leida. Igatahes ei olnud see nii. Me hakkasime selle peale hoopis ühest mäest alla ja teisest ülesse sõitma, kuni
me enam ei aksepteerinud GPS poolt pakutavat. Ma pole kindel kas ma päeval tahaksin antud teedel sõita. Teed on kitsad, kurvilised, pimedad ja tee kvaliteet pole
kiita ja sõita saab max 40 km/h. Tänu meie oma peale surumisele saime lõpuks mäest alla ja õige tee peale. Seejärel leidsime karavanide parkla ja juba kell 3 saime
lasped voodisse ja ise magama. Aga see polnud veel kõik. Kuna eelmine ööd püüti sissemurda, siis tuli midagi ettevõtta. Seega võtsime rihm, sidusime potikaaned
kokku ja panime need ukselingi peale. Nii, kui keegi linki katsuks kukuks need maha ja ajaks meid ülesse. Selles meile veel ei piisanud. Haagiselamu uks käib laiupidi
pooleks, tegime ukse lahti ja panime sinna vahele rihma, teise otsa sidusime poti külge, pott läks ukse kõrvale kapi peale. Sellest kujunes rahulik öö,.keegi ei tulnud
meile "külla". Nüüd kavatseme nii teha iga öö.
Kommentaarid
Postita kommentaar