05.01.2013.a.
05.01.2013.a. Odomeetri näit 170940. Esimene päev.
Uskumatu lõpuks ometi on käes meie Eestist lahkumise päev. Mulle tundub, et kõik kellele me rääkisime oma lahkumise plaanist, ei uskunud seda enam. Ausalt öeldes tundus meile endile ka, et me ei lähegi ära.
Igatahes püüdsime me vältida viimase hetke asjade pakkimist, aga nagu alati ei tulnud sellest midagi välja. Jätsime omaarust viimaseks päevaks ära viimiseks ainult vajalikud asjad. Lõpuks oli see, et pool autot oli ülearuseid asju täis, mis tulid keldrisse ära viia. Samuti tuli vajalikud asjad autosse panna. Maja ees õnnestus kinkida õmblusmasin kõrval majas elavale sõbrale.Aitäh Pille. Jee oli jälle üks asi vähem ära viia keldrisse. Oleks pidanud juba varem maja ees müügi korraldama.
Lõpuks õnnestus meil autosse istuda ja sõitma hakata. Seda õnne jagus ca 100 m, kuna ilmnes, et Peeter jättis oma tagi maha ja tuli tagasi minna. Seejärel saime ilma probleemideta ülaarused asjad autost välja ja suundusime haagisele järgi. Enne käisime veel Laagris tankimas 65 l.
Haagisesse sai veel autost asju paigaldatud ja seejärel tuli haagis tee peale saada. Tore oli see, et tee oli jääs ja haagist tuli lükata sealt ülesse. Juba teise katsega saime me haagise autole järgi ühendatud. Ja saimegi hakata Pärnu poole liikuma. Taas saime sõita ca 100 m, kui Peeterile meenus, et ta jättis kuuris radika max peale ja sinna peale paberid. Taaskord tuli ots ringi keerata ja tagasi minna. Seekord oli meil juba ka haagis järgi ja kitsas küla tänavas tuli ennast ümber keerata.
Edasi sujus sõit juba sujuvalt, kuni Pärnuni, kus me käisime poes ja söömas. Kuna me ei teadnud täpselt, kui palju auto koos haagisega kütust võtab, siis jägisime hinge kinnihoides, kuidas kütuseseier kukub. Algse plaani kohaselt pidime me viimase öö ööbima veel Eestimaa pinnal, et näha kuidas asi toimib ja probleemide korral tagasi koju minema. Samuti pidime tagasi minema, kui ilmneb, et kütust kulub liiga palju. Viimase tankimise otsustasime teha Valgerannas, meie õnneks läks peale 18 l.
Tulemuseks oli see, et keskmine kütusekulu on 10 l sajale, mis on ääretult positiivne. Me ise arvasime, et keskmiseks tuleb kuskil 13 sajale.Seega oli kõik hästi ja kuna kell oli alles ca 19.00 otsustasime edasi sõita. Kella 22.30 olime Bauskas, kus otsustasime esimese öö ööbida. Kuna seal söögikohta ei olnud, siis tegime supi soojaks, et saaks kõhud täis ja magama. Samal ajal sai haagis sooja pandud. Nii tore oli ronida külmade linade vahele, puudu olid veel klistiir ja hiniin ja oleks reuma ravitud olnud. Nagu ütles Vahva sõdur Švejk.. Esimene öö haagises oli kõike muud, kui meeldiv. Iga krõpsu peale olid silmad lahti ja vaatasid, kas keegi püüab haagisesse tungida või autot ärandada. Öö möödus väga rahutult, samuti häirisid ka mööda sõitvad autod. Vastu hommikul ca 7 ajal oli juba täiesti ükskõik ja magasime nii, et ei
kuulnud midagi. Kuniks lapsed otsustasid, et neile aitab ja peab ülesse tõusma.
Uskumatu lõpuks ometi on käes meie Eestist lahkumise päev. Mulle tundub, et kõik kellele me rääkisime oma lahkumise plaanist, ei uskunud seda enam. Ausalt öeldes tundus meile endile ka, et me ei lähegi ära.
Igatahes püüdsime me vältida viimase hetke asjade pakkimist, aga nagu alati ei tulnud sellest midagi välja. Jätsime omaarust viimaseks päevaks ära viimiseks ainult vajalikud asjad. Lõpuks oli see, et pool autot oli ülearuseid asju täis, mis tulid keldrisse ära viia. Samuti tuli vajalikud asjad autosse panna. Maja ees õnnestus kinkida õmblusmasin kõrval majas elavale sõbrale.Aitäh Pille. Jee oli jälle üks asi vähem ära viia keldrisse. Oleks pidanud juba varem maja ees müügi korraldama.
Lõpuks õnnestus meil autosse istuda ja sõitma hakata. Seda õnne jagus ca 100 m, kuna ilmnes, et Peeter jättis oma tagi maha ja tuli tagasi minna. Seejärel saime ilma probleemideta ülaarused asjad autost välja ja suundusime haagisele järgi. Enne käisime veel Laagris tankimas 65 l.
Haagisesse sai veel autost asju paigaldatud ja seejärel tuli haagis tee peale saada. Tore oli see, et tee oli jääs ja haagist tuli lükata sealt ülesse. Juba teise katsega saime me haagise autole järgi ühendatud. Ja saimegi hakata Pärnu poole liikuma. Taas saime sõita ca 100 m, kui Peeterile meenus, et ta jättis kuuris radika max peale ja sinna peale paberid. Taaskord tuli ots ringi keerata ja tagasi minna. Seekord oli meil juba ka haagis järgi ja kitsas küla tänavas tuli ennast ümber keerata.
Edasi sujus sõit juba sujuvalt, kuni Pärnuni, kus me käisime poes ja söömas. Kuna me ei teadnud täpselt, kui palju auto koos haagisega kütust võtab, siis jägisime hinge kinnihoides, kuidas kütuseseier kukub. Algse plaani kohaselt pidime me viimase öö ööbima veel Eestimaa pinnal, et näha kuidas asi toimib ja probleemide korral tagasi koju minema. Samuti pidime tagasi minema, kui ilmneb, et kütust kulub liiga palju. Viimase tankimise otsustasime teha Valgerannas, meie õnneks läks peale 18 l.
Tulemuseks oli see, et keskmine kütusekulu on 10 l sajale, mis on ääretult positiivne. Me ise arvasime, et keskmiseks tuleb kuskil 13 sajale.Seega oli kõik hästi ja kuna kell oli alles ca 19.00 otsustasime edasi sõita. Kella 22.30 olime Bauskas, kus otsustasime esimese öö ööbida. Kuna seal söögikohta ei olnud, siis tegime supi soojaks, et saaks kõhud täis ja magama. Samal ajal sai haagis sooja pandud. Nii tore oli ronida külmade linade vahele, puudu olid veel klistiir ja hiniin ja oleks reuma ravitud olnud. Nagu ütles Vahva sõdur Švejk.. Esimene öö haagises oli kõike muud, kui meeldiv. Iga krõpsu peale olid silmad lahti ja vaatasid, kas keegi püüab haagisesse tungida või autot ärandada. Öö möödus väga rahutult, samuti häirisid ka mööda sõitvad autod. Vastu hommikul ca 7 ajal oli juba täiesti ükskõik ja magasime nii, et ei
kuulnud midagi. Kuniks lapsed otsustasid, et neile aitab ja peab ülesse tõusma.
Kommentaarid
Postita kommentaar