29.01.2013
Kuna midagi tarka ei tulnud pähe, siis otsustasime kõrval asuvaid külasid külastama minna. Loetud kilomeetrid eemal leidsime teeääres venepoe, kusjuures esimese selle aja jooksul. Ostsime heeringat ja hapukoort (maitse meenutab eestis müüdavat). Valikus oli hästi palju konserve, vorste, must leib, kala.
Hinnad on võrdväärsed siinsete poodidega, eestis mõiste on kallis. Poes oli müüjaks bulgaarlane ja seal poe kõrval oli venelaste poolt hallatav kinnsivara büroo. Igatahes saime müüjalt mingi vene maakleri telefoninumbri, kes tegeleb korterite üürimisega. Peab talle helistama ja ehk õnnestub meil tema kaudu midagi saada. Töö kohapealt soovitas ta teha oma firma, mõte hea, aga millega tegelema hakata. Oma firma tasub teha mõne ajapärast, kui kohalik keel suhtlustasandil selge. Seejärel läksime linna ja leidsime, et seal on mäetipp, kuhu oleme juba ammu minna ja täna otsustasimegi selle ettevõtta. Mäkke viivad teed olid kitsad ja lisaks parkisid autod teeääres. Ja kõige kitsama koha peal pidi otseloomulikult keegi vastu tulema. Lõpuks õnnestus meil jõuda mäe otsa ja see oli kogu seda kannatust väärt. Tuule vaikne, päike
paistis, vaikus ja milline vaade...vau. Ühel pool meri, koos sadama kaiga, laevad, teisel pool mäed ja mägede vahel looklev auto tee ja kahevahel majad ja veelkord majad. Mäeotsast alla tulek oli palju lihtsam, kui üles minek, ühtegi auto õnneks vastu ei tulnud. Käisime veel kõrval olnud külast läbi, aga seal polnud peale majade ja õlletehase midagi. Huvitav on see, et paljudel majadel on rõdudele pandud silt müüa, aga mitte ühetgi üürile anda. Õhtu lõppes tavalise jalutuskäiguga kohalikele mänguväljadele, söögitegemise ja köhimisega.
Hinnad on võrdväärsed siinsete poodidega, eestis mõiste on kallis. Poes oli müüjaks bulgaarlane ja seal poe kõrval oli venelaste poolt hallatav kinnsivara büroo. Igatahes saime müüjalt mingi vene maakleri telefoninumbri, kes tegeleb korterite üürimisega. Peab talle helistama ja ehk õnnestub meil tema kaudu midagi saada. Töö kohapealt soovitas ta teha oma firma, mõte hea, aga millega tegelema hakata. Oma firma tasub teha mõne ajapärast, kui kohalik keel suhtlustasandil selge. Seejärel läksime linna ja leidsime, et seal on mäetipp, kuhu oleme juba ammu minna ja täna otsustasimegi selle ettevõtta. Mäkke viivad teed olid kitsad ja lisaks parkisid autod teeääres. Ja kõige kitsama koha peal pidi otseloomulikult keegi vastu tulema. Lõpuks õnnestus meil jõuda mäe otsa ja see oli kogu seda kannatust väärt. Tuule vaikne, päike
paistis, vaikus ja milline vaade...vau. Ühel pool meri, koos sadama kaiga, laevad, teisel pool mäed ja mägede vahel looklev auto tee ja kahevahel majad ja veelkord majad. Mäeotsast alla tulek oli palju lihtsam, kui üles minek, ühtegi auto õnneks vastu ei tulnud. Käisime veel kõrval olnud külast läbi, aga seal polnud peale majade ja õlletehase midagi. Huvitav on see, et paljudel majadel on rõdudele pandud silt müüa, aga mitte ühetgi üürile anda. Õhtu lõppes tavalise jalutuskäiguga kohalikele mänguväljadele, söögitegemise ja köhimisega.
Kommentaarid
Postita kommentaar