26.01.2013
Peeter lapis hommikul Marleni jalgratta sisekummi ära ja pani kõik velje peale tagasi. Ise mõtles, et kus kohas saaks rehvi täis pumbata. Samal
hetkel sõitis mööda turva ja jäi seisima, Peeter küsis kus kohas ta saab pumbata. Turva küsis kas katki ja, kui sai teada, et ainult õhku vaja võttis velje kaasa ja
kadus nelja tuule suunas. Mõne ajapärast tuli ta tagasi koos veljega, rehv õhku täis. Nüüd on ratas jälle töö korras ja probleem lahendatud.
Gregor on siin viimastel päevadel mõned korrad päevas köhatanud ja täna hakkas juba rohkem köhima. Tundub, et ta on kuskilt suutnud köha üles korjata.
Olekski ime, kui keset talve köha ei saaks. Meie jaoks on imelik vaadata siinseid lapsi, heajuhul on jope seljas, aga eest on kindlasti lahti. Mütsi pole minu meelest
ühelgi lapsel peas ja minne nt poodi, siis seal on lapsed kes on nohus ja köhas. Seega pole siin midagi imestada, et Gregor köhib. Õnneks oli meil piisavalt tarkust
kaasa võtta köharohi ja nüüd ei pidanud me kohe apteeki minema. Tagavaraks on meil veel hanerasv, kus sees on vietnamisalv, mis mõju samuti köhale. Seda me ei
hakanud kohe kasutama, kuna ei ole väga hull köha. Loodetavasti rohi aitab ja hanerasv jääb teiseks korraks.
Õhtul kolisid meie kõrval asuvasse bungolasse laupäeva õhtut veetma kohalikud noored. Mulle tundusid nad alguse suht lärmakad, aga Peeter ütels, et tookord, kui
tulime oli lärmakama seltskond, see oli kuskil 21.00 ajal õhtul. Läskime siis magama ära, Gregor natuke köhis, aga millegipärast keerutas ja ei saanud korralikult
magada. Mina ei saanud ka magada, sest vaatasin millega ta tegeleb ja käisin tekki peale panemas, ülejäänud magasid. Ja siis keset ööd hakkas õues lärm, pigem
karjumine pihta, meie naabrid olid õue tulnud. Vaatasin otsa aknast välja ja ei näinud neid (see aken on täpselt nende poole). Nad oli täpselt meie haagise külje
peale ja seal nad siis midagi karjusid ja see kestis ikka väga pikalt. Huvitav oli see, et turvafirma oli kuhugile kadunud, kuigi kaamerast oleks nad pidanud näha
olema. Turva teeb muidu iga natukese aja tagant rolluga territooriumile tiiru peale. Ülejäänud naabrid neid ka keelama ei tulnud. Lõpuks tundus, et nad said oma
probleemid lahendatud ja õue tekkis vaikus. Vahepeal hakkas Peetri telefon piiksum näidates, et aku saab tühjaks. Lülitasin, siis mind segava telefoni välja, panin
Gregorile teki peale ja pugesin voodisse tagasi. Selleks ajaks oli Peeter otsustanud laiutama hakata ja sellele lisandus norskamine, nii palju siis minu oodatud vaikusest.
Tegin endale ruumi ja vaigistasin norskamise ja ülejäänud öö möödus nagu alati liiga kiirelt.
hetkel sõitis mööda turva ja jäi seisima, Peeter küsis kus kohas ta saab pumbata. Turva küsis kas katki ja, kui sai teada, et ainult õhku vaja võttis velje kaasa ja
kadus nelja tuule suunas. Mõne ajapärast tuli ta tagasi koos veljega, rehv õhku täis. Nüüd on ratas jälle töö korras ja probleem lahendatud.
Gregor on siin viimastel päevadel mõned korrad päevas köhatanud ja täna hakkas juba rohkem köhima. Tundub, et ta on kuskilt suutnud köha üles korjata.
Olekski ime, kui keset talve köha ei saaks. Meie jaoks on imelik vaadata siinseid lapsi, heajuhul on jope seljas, aga eest on kindlasti lahti. Mütsi pole minu meelest
ühelgi lapsel peas ja minne nt poodi, siis seal on lapsed kes on nohus ja köhas. Seega pole siin midagi imestada, et Gregor köhib. Õnneks oli meil piisavalt tarkust
kaasa võtta köharohi ja nüüd ei pidanud me kohe apteeki minema. Tagavaraks on meil veel hanerasv, kus sees on vietnamisalv, mis mõju samuti köhale. Seda me ei
hakanud kohe kasutama, kuna ei ole väga hull köha. Loodetavasti rohi aitab ja hanerasv jääb teiseks korraks.
Õhtul kolisid meie kõrval asuvasse bungolasse laupäeva õhtut veetma kohalikud noored. Mulle tundusid nad alguse suht lärmakad, aga Peeter ütels, et tookord, kui
tulime oli lärmakama seltskond, see oli kuskil 21.00 ajal õhtul. Läskime siis magama ära, Gregor natuke köhis, aga millegipärast keerutas ja ei saanud korralikult
magada. Mina ei saanud ka magada, sest vaatasin millega ta tegeleb ja käisin tekki peale panemas, ülejäänud magasid. Ja siis keset ööd hakkas õues lärm, pigem
karjumine pihta, meie naabrid olid õue tulnud. Vaatasin otsa aknast välja ja ei näinud neid (see aken on täpselt nende poole). Nad oli täpselt meie haagise külje
peale ja seal nad siis midagi karjusid ja see kestis ikka väga pikalt. Huvitav oli see, et turvafirma oli kuhugile kadunud, kuigi kaamerast oleks nad pidanud näha
olema. Turva teeb muidu iga natukese aja tagant rolluga territooriumile tiiru peale. Ülejäänud naabrid neid ka keelama ei tulnud. Lõpuks tundus, et nad said oma
probleemid lahendatud ja õue tekkis vaikus. Vahepeal hakkas Peetri telefon piiksum näidates, et aku saab tühjaks. Lülitasin, siis mind segava telefoni välja, panin
Gregorile teki peale ja pugesin voodisse tagasi. Selleks ajaks oli Peeter otsustanud laiutama hakata ja sellele lisandus norskamine, nii palju siis minu oodatud vaikusest.
Tegin endale ruumi ja vaigistasin norskamise ja ülejäänud öö möödus nagu alati liiga kiirelt.
Kommentaarid
Postita kommentaar