27.09.2013

Kuna perpi sõit võtab peaaegu 4 tundi aega, siis tuli täna ärgata vara, kell 4. Nagu ikka kõik tavalised toimetused ja Peetri tööle saatmine ja ise voodisse tagasi. Loetud tunni hiljem oli aeg lastele süüa anda ja nad kooli viia. Koolis õues sain sõbrannaga kokku ja ta ütles, et tal on lapsel palavik ja ta ei tule täna rullitama. Mõtlesin hetke, et kas ma viitsin üksinda minna või mitte ja otsustasin minna. Kui me käime kahekesi, siis on meil suht aeglane tempo, vähemalt mina tahalks kiiremini sõita, aga sõbrannal on suht kehvad uisud ja need pidurdavad tempot. Seega täna üksi olles sain ise valida tempo ja sõita nii nagu mina tahan, selle koha pealt on üksinda parem. Sõitsin täna ühe ringi rohkem, kui me tavaliselt sõidame. Kui ma peale sõidu lõppu kella vaatasin, siis ilmnes, et ma tegin sõidu täna 15 minutit kiiremini ära ja lisaks sõitsin ringi rohkem. Üks ring on ca 1,5 km, ma täpselt ei tea. Lapsed tulid koolist ja oh seda imet nad said üle mitme päeva hästi läbi st lõuna ajal ei kakelnud. Õhtupoolik koolis sai kiirelt läbi ja sellega koos kogu kooli nädal. Peale kooli jäime koos teistega mängukale, kuni kõik läksid purskkaevude juurde. Meie läksime ka sinna, aga enne viisime kotid tuppa, lapsed võtsid rattad ja läksime raamatukogust läbi. Viisin tagasi Marleni laenutatud raamatud, kuna tal ei ole aega neid hetkel lugeda ja peagi oleks aeg nagunii läbi saanud. Lisaks printisin välja Gregori passitaotluse, allkirjastasin selle ja skaneerisin. Gregori pass aegub järgmise aasta alguses, kuna me tuleme eestisse ja on võimalik neti teel taotlus teha, siis tuleb seda võimalust kasutada. Loodetavasti selleks ajaks, kui kohale jõuame on uus pass valmis. Tunduvalt kehvem variant on see, kui peaksime saatkonda minema passile järgi. Nüüd on vaja teha veel pilt ja saab dokumendid ära saata. Enne, kui jõudsime purskkaevude juurde saime minu keele õpetajaga kokku ja temast ei saa mööda minna tere-head aega öeldes. Ta tahtis teada, kuidas meil läheb ja rääkis endast, lõpuks muutusid lapsed kärsituks ja saime edasi minna. Sõbrad ju ootasid ja neil polnud aega oodata, kuni mina jutustan. Marleni pinginaaber küsis, kas nad võivad korra ära käia ja ma lubasin. Peagi tulid nad tagasi ja ilmnes, et nad olid poes käinud, Marlen tuli komm peos ja Gregor ei saanud aru, miks tema ei saa. Marlen oli eriti lahke ja andis vennale ampsu. Kuna mul oli taskus sente, siis andsin need neile ja ütlesin, et nad võivad poodi minna ja kommi osta. Ainuke tingimus oli see, et mina kaasa ei lähe ja loomulikult peavad nad viisakalt käituma. Natukese ajapärast tulid nad rõõmsalt tagasi, koti sees kommid ja tõid raha ka tagasi. Ise olid nad kommidest vaimustatud, pakkusid mulle ka, ma ühest maitsesin, aga ei meeldi mulle need pikad ja venivad kommid. Vähemalt lastele need meeldisid ja nad said ise poes käidud. Peagi tuli mu õpetaja ja istus mu kõrvale ja hakkas jälle kord jutustama. Lisaks sellele jõudis sinna mu poolakast sõbranna lapsega ja Peeter helistas ja lapsed tahtsid ka kogu aeg midagi. Katsu siis kõigiga üheaegselt suhelda, võitjaks jäi õpetaja. Lõpuks tahtsid lapsed mängukale minna ja mina helistasin samal ajal Peetrile tagasi ja kutsusin poolakat mängukale. Meie läksime ees ja tema tuli lapsega järgi, kuid ühel hetkel ta ütles, et nad ikka ei tule. Tema lapsel oli hommikul palavik ja võib olla nad otsustasid lihtsalt tuppa tagasi minna, küll ta homme ütleb. Peeter jõudis lõpuks Hispaaniasse tagasi (kell oli peaaegu 7 õhtul). Täna läks aega koorma mahaandmisega ja seejärel saadeti ta veel peale laadima. Ja ei ole vaja selgeltnägija olla, et selle korraldas jobu. Ma arvan, et sellega on tegelikult kõik öeldud, jobu jääb ikka jobuks. Peeter peab minema veel üheskohas mahaandma ja ülejäänud koorma baasi tooma ja sealt läheb see kellegi teisega edasi. Meie olime veel mõnda aega õues ja tuppa tulles juhtus suur ime. Marlen võttis oma kodusetöö välja ja ütles, et ta tahab selle ära teha. Mul oli selle üle ainult heameel ja nii ma vaatasin, kuidas ta seda teeb. Taaskord oli vaja lugeda ja kirjutada, uskumatu, aga tal tuli kirjutamine täitsa hästi välja. Ja kustutama pidi mõne korra ja, siis ka sellepärast, et ta kirjutas vale tähe. Loodetavasti sai Marlen aru, et kodusetöö saab kiiremini tehtud, kui olla ise tähelepanelik, kuulata mida mina rägin ja vingumine ukse taha jätta. Peeter jõudis juba poole kaheteistkümneks koju ja lastel teda täna paraku näha ei õnnestunud. Peeter sai lõpuks vajalikes kohtades mahalaetud ja jõudis autoga baasi, kus teda juba oodati, kuna ülejäänud koorem läheb Madriidi.