12.09.2013

Pool kuus oli äratus ja saatsin Peetri tööle ja ise nagu ikka voodisse tagasi und ootama. Enne, kui uni tuli kolistas keegi võtmega ukse kallal, läksin vaatama ja oh seda imet Peeter juba tagai. Tema minekust oli vaevalt tund möödas ja juba tema perpist tagasi, kuigi edasi-tagasi käik võtab aega ca 10-12 tundi, sõltuvalt päevast. Tegin ukse lahti ja lasin ta tuppa ja jäin kuulama, mis juhtus. Ilmnes, et see auto, millega ta pidi perpi minema oli juba ära läinud, ju omanik läks ise. Peeter saatis ülemusele sõnumi, et mis toimub ja kas lähen bartsu. Vastust ta ei saanud ja Peeter läks sellesse autosse, millega pidi bartsu minema. Pani auto käima ja valmistus ära sõiduks, kui tema ees jäi sõiduauto seisma ja teine juht vaatas teda imestunud näoga. Jõudsid nemad omavahel otsusele, et teine juht läheb ise barstu, kuna ta sai kella 12 öösel vastava korralduse ja Peeter võib koju magma minna. Kuna ülemus ei olnud jätkuvalt midagi vastanud, siis nii nad tegid ja Peeter tuli koju ära. Kell oli 9 hommikul, kui jobu nagu muusead helistas, et kuidas läheb ju ülemus sundis teda helistama. Ja Peeter seletas talle loo ära ja vahetult pärast kõnet sai Peeter temalt sõnumi, et jah perpi läks see juht, kes selle autoga koguaeg sõidab. Peagi helistas ülemus ja ütles, et Peeter peab tööle minema ja seda ta ka tegi. Meie jäime koju ja toimetasime natuke ja siis läksime nagu ikka jõeäärde, kus ka täna ei olnud ühtegi krabi. Pikapeale hakkas meil igav ja tulime koju ära, et vahepeal süüa ja mõelda, mida edasi teha. Peeter jõudis natukene peale meid kohale, ta käis ja võttis kauba peale ja viis erinevatesse kohtadesse ära. Kuna siin on pühade nädal, siis meie külas toimuvad igapäev üritused ja nii ka täna. Ainult, et meie jõudsime sinna lastega natukene hilja ja, siis teatasid nad ka kohe, et lähme minema. Seal mängis muusika valjusti, mingi 3 tola laulsid laval ja lapsed tantsisid. Mina tegin lastele selgeks, et vaatame kõigepealt, mis toimub ja küll me jõuame koju minna. Nad ei olnud sellega nõus, aga kuna ma kuhugile ei läinud jäid nemad ka sinna.  Peagi lõppes muusika ja tants ära ja hakati kuuma sokolaadi ja küpsit kõigile jagama, koheselt tekkis järjekord. Mina ütlesin lastele, et minge sõprade juurde seisma ja saate ka, nemad ei tahtnud ja seisid minu juures. Peagi tuli bulgaalanna minuga rääkima ja küsis, miks lapsed sokolaadi järele ei lähe, seletasin, et nad ei taha. Lõpuks võtsin nad käekõrvale ja läksin koos nendega järjekorda ja nad said oma sokolaadi ja küpsised kätte. Sokolaad oli tassis nii paks, et lusikaga oli raske segada. Küpsised olid kõvad, pealt suhkruga kaetud ja sokolaadi sisse kastes kõlbasid süüa. Marlen leidis lõpuks, et täitsa hea on, aga Gregoris see erilist vaimustust ei tekitanud. Koju tagasi tulles tõime Peetrile ka sokolaadi ja küpsist, aga enne, kui Peeter sööma hakkas sõi Gregro küpsised ära. Hiljem käisime õues jalutamas ja olime natukene aega mängukal, kus täna oli vähe lapsi. Kuna homme hakkab kool, siis tahtsime meie ka varem tuppa minna ja ootasime, et teised vanemad oma lapsed ka koju viiks. Kuna, kui teised ei lähe, siis on enda omasid ka raske koju saada. Peagi saime koju tulla ja sellele järgnes suur pesupäev koos küürimisega, enam vähem läksid puhtaks.  Nad on ju suvi läbi õues olnud ja eks see päike ja mängukas on oma töö teinud, kuigi igapäev saab neid pestud,. Lisaks panime kokku koolikotid ja lapsed panid hommikuks riided valmis. Peetrile keegi ei helistanud ja tööle ei kutsunud, seega oli taaskord vaba õhtu.