04.09.2013

Pool kaheksa oli äratus, et uueks päevaks valmistuda. Peale Peetri tööle minekut mõtlesin natukene veel magada ja isegi uni oli. Ja, siis hakkas pihta. Meie maja taha jääb eramaja ja seal käivad juba ma ei mäleta enam mitu nädalat ehitustööd. Alles see oli, kui saime iga hommik ärgata selle peale, et perfoga hakkati plaate lahti võtma. Täna hommikul hakkas traktor õue peal midagi tegema, hoov ei ole eriti suuir. Traktor sõitis edasi ja tagasi ja tegi muidu hirmsat häält, lisaks tagurdamise ajal piiskub ka veel. Katsu sa siis sellistes tingimustes magada, lõpetas ta oma missiooni, kui lapsed hakkasid ärkama. Peagi helistas Peeter ja teatas, et ta on turul kohal ja oh seda imet sai ennast kohe ära parkida ja juba laetakse tühjaks. Ütles, et ta on samas laos, kus üks päev oli meeletu trügimine ja täna ei ole kedagi. Hommikul enne, kui ta tööle jõudis helistas ülemus ja küsis, miks ta veel tööle ei ole läinud. Ülemuse nägemuse järgi pidi ta väljuma 7.40, aga ketta järgi saaks alles 8.40. Seega võttis Peeter kuldse kesktee ja väljus kell 8.00 kodunt, ülemusele ütles, et kohe jõuan. Läks hoovi, võttis auto ja sõitis ilma kedagi nägemata minema. Eile õhtul sai Peeter lõpuks firma telefoninumbri, ta võttis kaardi kaasa, kus on ka number peal ja nüüd ülemus ei tea, mis ta number on. Peeter andis koorma maha ja seejärel sai uue firmanime, kust pidi koorma peale võtma. Nagu ikka ei tea kohalikud sellisest asjast nagu aadress midagi ja arvavad, et Peeter peab oskama nende moodi „pilvede järgi“ sõita. Enam vähem öeldi Peetrile suund kätte ja, kuna ta on ise piisavalt andekas leidis koha ülesse. Sai koorma peale ja tuli baasi, jättis auto sinna ja tuli koju. Nagu ikka jõudis ta selleks ajaks, kui lapsed sõid. Kuna me oleme viimastel päevadel mõlemad suhteliselt vähe magada saanud, siis meie läksime siestale. Lastele tuli külla maailma parim lapsehoidja, kelleks on arvuti koos multikatega. Me üldiselt ei poolda sellist lapsehoidmist, aga vahel kulub ära. Pärast käisime lastega basseinis, kus minu jaoks oli vesi külm, aga nemad ei oleks veest väljagi tulnud. Koju tagasi tulles oli Peeter ka üleval ja ütles, et ta läheb varsti laadima ja hommikul jälle bartsu. Meie läksime nagu ikka mängukale ja seal küsis Gregori klassivenna ema, kas ma viisin õpetajale asjad ära??? Mis asjad, kuhu ma pidin viima??? Vaatasin teda imestunud näoga ja ei saanud millestki aru. Ma tean, et Marleni õpetaja andis nimekira, mida vaja on, aga Gregori oma mitte. Õnneks on siinsed inimesed abivalmid ja nii ütlesid nad, mis tuleb viia. Koju jõudes ja pabereid uurides leidsin, et Gregori õpetaja andis ka nimekirja. Miks ma seda ei näinud on väga lihtne, ta andis paberi, kuhu on kahelepoole türkitud ja mina teist poolt ei vaadanud. „Vahel ei ole minu andekusel lihtsalt piire.“ Nii, et homme tuleb leida võimalus poodi minna ja asjad ära osta, et reedel kooli ära viia. Peeter sai jobule hommikuks auto laetud ja ta rääkis veel logistikuga juttu. Logistik teatas Peetrile, et ta peaks hommikul kuue ajal väljasõitma, kuna tal on vaja 7 kohta mahaanda. Selle peale ütles Peeter, et ma käisin just jobule laadimas, kes annab homme samas kohas 2 kohta maha ja hetkel juba magab kodus. Ja mina pean sõitma vähem, kui 6 tunnipärast välja. Selle peale pakkus logistik, et ta helistab jobule ja palub, et see homme Peetrit aitaks. Vastus tuli Peetrilt kiirelt ja konkreetselt ei, ei ja veelkord ei. Logistik mõtles natukene, helistas kuhugile ja Peeter sai homseks auto, mis on vaja ühte kohta mahalaadida. Täiesti ebanormaalne hommikul kamandab ülemus ja õhtul logistik ja jääb mulje, et nad ei tea teineteise kamandamisest midagi.