25.09.2013

Äratus oli natukene peale kella 5, et Peeter jõuaks süüa ja enne väljasõitu baasist tankida. Mina vedelesin voodis ja mõtlesin juba mitmendat päeva, et huvitav kas lapsed panevad väga pahaks, kui ma hakkan kodutöid tegema. Ma ei hakanud täna veel katsetama, aga ma olen tüdinenud sellest iga hommikusest voodis vedelemisest. Küll mul oli heameel, kui kell jõudis lõpuks nii kaugele, et võis ülesse tõusta. Sellele järgnes nagu ikka hommikusöök, lastele söögi kaasa panemine kooli. Ma ei mäleta kas ma olen sellest enne kirjutanud, aga teen seda vähemalt nüüd. Igatahes on siinsetes koolides selline komme, et koolis minnes, mingil kindlal ajal söövad lapsed koos. Selleks ei pea olema midagi suurt, vaid piisab puuvailjast või kohalike lemmikust võileivast. Meie lastele meeldib puuvilju süüa ja seega on neil iga päev karbiga kaasas puuvili. Karbiga sellepärast, et ma puhastan ära ja lõikan katki, siis ei pea muretsema, et äkki nad unustavad enne sööki käsi pesta. Lapsed läksid kooli ja meie poolakaga kohustulikult rullitamisele. Koju tagasi tulles uuendasin arvuti viirusetõrje programmi ära ja enne, kui arusain tuli juba kooli minna. Marlen võttis kaasa matemaatika kodutöö ja tahtis selle peale lõunat tagasi viia. Selleks oli vaja see kõigepealt ära teha ja ei ole võimalik teha, midagi ilma vingumiseta. Võttis Marlen paberi välja ja hakkas seletama, et miks õpetaja annab talle liitmisülesandeid, kui talle meeldivad hoopis lahutamise omad ja üldse tema ei taha seda teha. Seejärel ta vingus natukene ja jõudis mõelda ja istus laua taha ja hakkas tegema. Kuna talle arvutamine meeldib, siis ma ei läinud kohe vaatma, et äkki veel segan teda. Ja me leppisime Marleniga kokku, et ta teeb ära ja , siis ma kontrollin üle. Kuulasin, kuidas ta liidab numbreid kokku ja millegipärast tekkis mul tunne, et kõik ei ole õige. Vaatasin ülesannet ja ei olnudki õige, ma ei tea kas koolis seletati või mitte, aga ma rääkisin talle üle, mida peab tegema. Selliseid ülesandeid lahendasid nad juba eelmine aasta, aga vahepeal läks Marlen teise klassi ja nüüd läs raskemaks. Liitmisülesanne numbrid on kirjutatud üksteise peale ja need tuleb kokku liita, ei ole midagi rasket. Marlen liitis ja kirjutas nii, nagu ta tulemuse sai. Kogu asja juures oli vale see, et tuli liita nt 9+6 ja Marlen kirjutas alla 15 ja, siis liitis esimese paari kokku. Seega tulemus, mis pidi olema kahekohaline oli tal kolmekohaline. Ütlesin talle, et tal läks natukene valesti, kuna seda ülesannet tuleb teisit teha. Kustutasime vastused ära ja ma näitasin talle, et kui tuleb number üle kümne, siis kirjutad esimese tulba peale ühe ja liidad olemasolevate numbritega kokku. Marlen vaatas natukene aega, mõtles ja proovis teha ja oh seda imet ta sai sellega hakkama. Alguses pidin talle meeldetuletama, et ta ülesse numbri kirjutaks nö meeldejätaks, aga lõpuks sai ta hakkama. Kusjuures ta oli ise väga rahul, et ta sai ülesande tehtud ja õppis midagi uut. Seejärel jõudis järg lugemiseni, mis ei tahtnud täna jälle kuidagi edeneda, ühesõnaga ving läks lahti. Lõpuks sai ta midagi loetud, aga minu arust oli seda vähe ja ta pidi õhtul edasi lugema. Rohkem ei olnud aega lugeda, kuna oli vaja kooli tagasi minna. Gregori koolis käimise kohta on väga raske midagi kirjutada, kuna üldiselt ta ei mäleta mida ta seal tegi. Õnneks Gregorile see aasta veel kodutöid ei ole, aga ta ise tahab kirjutada ja harjutab lugemist. Koolipäev sai jälle kord liiga kiiresti läbi ja koju tulles hakkasime Marleniga lugemis-kirjutamis harjutust tegema. Marlen pidi raamatut lugema ja sealt ühe fraasi paberi peale kirjutama. Selleks, et tal oleks seda kergem teha valisin ise fraasi, kirjutasin välja ja andsin Marleni kätte. Ei läinud poolt päevagi mööda, kui ta sai selle lõpuks kirjutatud. Ma küll mõned korrad kustutasin ära ja Marlen vingus, aga lõpuks tuli enam vähem normaalne tulemus, kuigi oleks veel parem võinud olla. Seejärel oli aeg minna õue ja ilusat ilma nautida. Meil kestab jätkuvalt suvi, päeval on 30 kraadi juures sooja, hommikuti on jahedam. Kui ma vaatan, aga eesti ilma ja mõtlen, et me mõne nädala pärast peame sinna tulema, siis ma ei taha üldse tulla. Ma tean, et ühel päeval lähb siin ka külmaks ja peab paksemad riided kapist välja otsima. Ma pean üks päev laste eelmise aasta talvesaapd välja võtma ja proovima, kas veel mahuvad. Kuid ma loodan, et eestis lähevad ilma veel soojaks, eriti meie tuleku ajaks. Peeter jõudis koju kella 8 ajal, sai perpis mahalaetud ja Gironast uue koorma peale võetud. Seega on temagi tänane päev lõppenud ja võib mõne tunni puhata ja, siis hakkab kõik otsast peale. Õhtul sai Peeter teada, et homme ta perpi ei pea minema, vaid hoopis Gironasse. Lisaks sai ta korralduse, et ta peaks tagasi olema vähemalt kella 4. Ma loodan, et siis saab ta koju ära tulla, kuna mul oleks vaja linna minna, eks paistab kas õnnestub homme.