Marlen

Uskumatu, aga täna on Marleni 15 sünnipäev. Kuhu küll need aastad on läinud? Mulle tundub nagu alles mõned päevad tagasi oleks ma teda saanud, et last ootan. Meie mõlemad lapsed on olnud oodatud ja plaanitud. 

Marlen hakkas „iseloomu“ näitama juba enne sündi. Ühe ilusal hommikul otsustas Marlen, et tema keerab ennast ümber. Täiesti normaalne tegevus. Aga, Marlen keeras ennast risti, uhhh. Marlen tundis ennast hästi, minu ribid mitte. Arst saatis mind haiglasse, et välisesse pööramisse (vist oli nii selle nimi). Haiglas sain ma sellepärast korduvalt käia. Üks kord minnes oli vastuvõtus Marlen risti, osakonda jõudes peaseisus. Haiglast välja jõudes keeras kohe risti. Järgmine kord oli juba vastuvõtus peaseisus. Igatahes ajas see pidev keerutamine arstid närvi. Ja nad panid kirja aja keiserlõikeks. Alguses pakuti mulle 13 kuupäeva. Sellest ma keeldusin ja sain 12. Tagant järgi olen mõelnud, et poleks pidanud nii kergelt keisriga nõustuma. Oleks võinud oodata ja vaadata, mis saab. Esimene laps, teadmisi polnud ja ei osanud enda eest seista. Kuid kõige tähtsam on, et sündis terve ja tugev laps. 12.07.2006, 09.16. 51cm, 3658 g. 

 Ja nüüd on see pisike beebi suureks inimeseks saanud. Iseloomu jagub, kangekaelne ja täitsa tore kaaslane, kui talle sobib. Mõni päev saame väga hästi läbi, teine päev mitte. Kuid selline see lapse-vanema suhe juba on. Loodame, et mida aasta edasi, seda paremaks suhe läheb. Palju, palju õnne sünnipäevaks Marlen!!!