Hispaania 2013

Ma olen varem öelnud, et mulle meeldib lugeda. Oleks minu teha, siis ma muud ei teekski.  Minu jaoks on hetkel parim ja soodsam Elisa raamatuäpp. See on mul telefonis ja seega alati kaasas. Valikus on teoseid igale maitsele ja kuuhind on 8.99. Alguses on harjumatu, aga see läheb kiirelt üle. Eelkõige meeldib mulle see, et saan kõikjal lugeda. Ja ma ei pea midagi lisaks kaasas kandma. Lõpetasin nädalavahetusel järjekordse sarja. Ma polnud enne antud autori teoseid lugenud. Põnevust jagub viimase reani. Nii, et pikkadeks sügisõhtuteks julgen järgnevaid raamatuid soovitada. Panen juurde lühikese tutvustuse iga osa kohta. Esimene osa autor on Arne Dahl, „Piirimaa“. Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatava...

 Ma ei saa kohe rääkimata jätta, kuidas ma poes käisin. Mitte, et see üldse oluline oleks.  Selleks, et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada algusest. Nimelt ei ole mul pangakaarti. Mul on kohalik arve olemas, kuhu enne palk laekus. Selleks, et raha välja võtta on mul raamat. Seda saan pangas ja pangaautomaadis kasutada. Pangakaarti ei teinud ma, kuna seda polnud vaja. Nii jäävad emotsionaalsed ja mõttetud ostud tegemata.  Poes käies kasutan ma sularaha või Peetri pangakaarti 😁.  Enne poodi minekut vaatasin, et Peetri pole piisavalt sularaha. Mõtlesin, et lähen ta töö juurest läbi ja võtan pangakaardi. Mõeldud, tehtud. Ja, mis siia välja tuli? Mitte midagi ei tulnud. Tuli välja, et pangakaart on kodus rahakoti vahel. Krt selle sama rahakoti, kust ma vaatasin, et sularaha vähe on. Ma kaartide vahesse ei vaadanud, kuna ma teadsin, et pangakaart on tal kaasas. Einoh palju õnne mulle. Selle eest oli Peetril 50.- sularaha. Ma enda rahakoti jätsin üldse koju, mis tast k...

 Mulle jõudis jälle kohale, kui mõttetus piirkonnas me elame. Kuid hetkel ei saa seda muuta. Kui lapsed väiksed olid, siis ostsin ma neile riideid ette. St mul oli number suuremaid asju alati olemas. Nüüd olen ma sellest loobunud, kuna neile on raske midagi osta. Ja üldse ei osta ma neile midagi, kui nad ise kaasas ei ole. Ma ei jaksa/ viitsi nende vingumist kuulata.  Jõuaks äkki teemani. Kuna varsti on algamas kool, siis on mõlemal mõnda uut riideeset vaja. Mõned t-särgid, lühikesed püksid. Meil on soe ja pikkade pükstega nii pea käima ei hakka keegi. Kolmapäeva hommik tundus täiesti sobiv linna minekuks. Ma võin kohe ära öelda, et minu jaoks on Lleida poed koguaeg mõttetud olnud. Siin ei ole kaubanduskeskust, kus oleks poed üheskohas. Siin on hoopis pikk tänav, kus on erinevad poed. Kuna poed on väiksed, siis on valik suhteliselt kehv. Seda mida otsid sellelt tänavalt lihtsalt ei saa. Kuna meil polnud palju asju ja midagi erilist vaja, siis ei viitsinud ma kuhugi kaugemale s...

 Viimased kaks pühapäeva on huvitavad olnud. Ma juba huviga ootan järgmist. Seekord alustan uuemast juhtumist. Käisime eile õhtul Peetriga jalutamas, sammud vaja ju täis saada. Olime juba tagasi teel, kui äkki. Olin ma külili maas ja seda sõnaotseses mõttes. Kivi jäi jala ette, mitte eriti suur ja see tõenäoliselt mu tasakaalust välja viis. Peeter ütles, et talle jäi mulje nagu keegi oleks jala ettepannud. Oli, mis oli aga maas ma olin. Päikseprillid kukkusid maha ja ma kartsin, et läksid katki. Õnneks jäid terveks. Selle eest põlv on natuke katki ja sääre peal oli suur tumelilla marrastus. Tõeliselt jube nägi välja. Ma juba eeldasin, et see aasta lühikesi riideid kanda ei saa. Huvitav oli see, et loetud minutid hiljem oli tumelilla värv kadunud. Kummaline. Lisaks oli valus pöidlast randmeni. Pöial liigub, aga valus on. Luud on kindlasti kõik terved, diagnoos: põrutus. Peeter pakkus, et ta toob auto. Meil oli ca 5 minutit koju jalutada. Leidsin, et saan sellega hakkama.  Kodus...

 Lisaks kõigile muudele pahedele-sõltuvustele on mul üks veel. Ja see ei ole midagi head. Nimelt meeldib mulle lotot mängida. Tean jah halb ja peaks järgi jätma. Vahel ma ei osta pikaaeg ühtegi piletit. Samas on aegu, kui mul on mitmeks loosimiseks piletid olemas. Vahel võidan, vahel mitte. Kõige  suurem võit oli 200.- Kuid kõige rohkem teeb mind pahaseks, et ükski suur võit ei tule. Tänasel loosimisel läks peavõit jagamisele. Kolm inimest said kõik ca 240 000.- Mulle kuluks selline summa ära. Ma tean täpselt, mis ma teeks. Kõik muidugi sõltuks täpsest summast. Kuid see lahendaks palju probleeme. Üks mida ma kindlalt teeks, koliks nii kiiresti, kui võimalik siit ära. Miks üks suur võit mulle ja minu perele ei tule? Mida ma pean tegema, et võita? Kui keegi teab vastust, öelge palun. Vahel on mul tahtmine Eesti Lotosse kaebus saata, miks nad müüvad praakpileteid. Miks minu piletid ei võida. Tegelikult, kui saaks suurema summa, siis ma rohkem ei mängiks. Mitte kunagi. 

Sellest on nüüd mitu kuud möödas, kui Peeter näpu katki tegi. Hea küll see oli õnnetus. Arsti juures käib ta siiani ja tänane visiit oli eriti üllatav. Enne kõigest eelnevast. Meeldetuletuseks, siis pöidla luu oli katki ja näpp vajas õmblemist. Luu oli arsti väitel kokku kasvanud. Õmbluse kohaga oli rohkem probleeme. Ühel visiidil seoti pöialt ja pani peale plaaster. Ja pöidla alla läks metalltugi ja side peale. Järgmine visiit pidi 2 nädalat hiljem olema. Mõned päevad hiljem sai käsi lahti seotud ja, mis seal oli? Pöial oli plaastri all mädanema läinud. Miks üldse plaaster pandi jäi arusaamatuks. Lisaks oli õmblus lahti, osaliselt. Loomulikult oli samal ajal püha ja arst ei töötanud. Tuli hakata ise ravima. Õnneks on Peeter meil ise doktor. Ta on aastate jooksul pidanud minu erinevaid vigastusi ravima. 😆. Arste lihtsalt ei saa usaldada. Igatahes hakkas Peeter pöialt soolavees hoidma ja tänu sellele hakkas pöial paranema. Kui ta arstile rääkis, mis toimub, siis sai vastuseks, et pole ...

 Kuna meil on jätkuvalt soe, siis otsustasime mere äärde minna. Ilmateade näitas, et meil tuleb 40°,aga rannikul kõigest 30°. Täitsa külm, eks ole. Lõpuks said kõik ärgatud, söödud ja uksest välja. Minu meelest on see kõige raske kogu asja juures.  Kohale jõudes ilmnes, et polegi parklad täis pargitud. Mere poole minnes ilmnes, et lisaks on uus parkla tehtud. Ja see oli täiesti täis. Nii, et meil vedas. Samal hetkel vaatasime, et rand on rahvast täis. Läksime nö randa, kus tavaliselt ei ole väga palju inimesi. Ma pole enne seal nii palju inimesi näinud.  Õnneks leidsime koha, kuhu saime oma telgi, tooli, varju püsti panna. Ainult üks jama oli. Eks ole ainult üks? Ilm oli poolpilves st päike ei säranud taevas. Kui ma eile ilmateadet vaatasin näitas, et tuleb selge ilm. Kohapeal olles vaatasin ja näitas sama. Usu veel igasuguseid äppe. Selle eest vette minnes oli veetemperatuur talutav. Minu jaoks on vesi alati külm. Võtsime sõõrikud (ujumisrõngad) ja vedelesime nende peal ...

 Suve üheks osaks on alati olnud ujumas käimine. Siia kolides möödusid kõik suve õhtupoolikud basseinis. Välja arvatud mõned üksikud päevad, kui me polnud kodus või keegi oli näiteks haige. Eelmine aasta seoses viirusega muutus kõik. Basseinid olid lahti, kuid seal sai käia teatud ajal. St varem tuli öelda, millisel kellaajal sulle sobib. Ja seda aega muuta ei saanud. Samuti ei tohtinud eelmine aasta vette hüpata, pead märjaks teha jne. Seega me eelmine aasta loobusime sinna minemisest. Sellel aastal piiranguid ei ole. Suve alguses sai basseinist räägitud, aga keegi ei olnud sellest huvitatud. Ma ei hakanud peale ka käima, et ma vahel läheks. Sisimas oli tegelikult heameel. Meie küla basseinis käib suurem osa külast. Mis tähendab seda, et kõik tunnevad kõiki. Teatud osa inimesi peab alati vajalikuks teisi arvustada. Teiste kehakaal, voldikesed on see, mis alati ette jäävad. Üldiselt mind see häirib. Ja ma tean isegi, et pekki ripub ja kaalu võiks vähem olla. Kuid palju rohkem häiri...

 Uskumatu, aga tõsi. Suvi on läinud kiirelt ja põnevalt. Alles oli jalgpalli EM, eile lõppes OM. Seega suurema osa suvest olen ma veetnud telekat vaadates. Minu meelest on täiesti normaalne vaadata spordivõistlusi. Võimaluse korral vaatan ma kõike mida näidatakse. Nojah mõned alad on, mis ei paku eriti huvi. Selle eest lastel on närvid läbi, kuna nad ei saa oma saateid vaadata. Me ei ole pidanud vajalikuks osta teist telekat. Üks on olemas ja see töötab. Me ei näe vajadust igasse tuppa telekat panna. Milleks? Seega on lastel tulnud viimasel ajal palju sporti vaadata. Ma olen nende teleka pärast mitmeid lahinguid pidanud. Võitja olen siiani mina olnud. Minu meelest on spordivõistlused palju huvitavamad, kui laste ja noorte saated. Seda enam, et on suvi ja korduste aeg. Suurem osa saadetest, mida nad tahavad vaadata on neil nähtud, isegi mina olen näinud. Nii, et ma ei näe et teeks neile liiga. Nemad nii ei arva. Ühel hommikul Gregor ärkas, võttis korraks puldi ja pani talle sobiva s...

  Vaktsineerimine on juba pikemat aega teema number üks. Meedias muud ei olegi, kui viirus ja vaktsineerimine.  Ma olen sellel teemal sõpradega rääkinud. Kõigil on oma nägemus ja arvamus. Mina ei suru enda nägemust ja arvamust kellegile peale. Samas eeldan, et vastaspool käitub samamoodi. Me ei pea ja ei saa antud teemasse ühte moodi suhtuda. Igaüks teeb nii nagu talle sobib. Meie ei ole vaktsineerimas käinud ja ei lähe ka. See on meie kindel otsus. Ootame, vaatame, mis saama hakkab. Üldiselt puudub meil usk antud vaktsiini. Kiirelt valmis tehtud, katsetamata. Kuidas ja millised saavad tagajärjed olema ei tea keegi. Miks ma peaks oma organismi mürgitama tootega, mis on katsetusjärgus ja millel puudub müügiluba?   Nagu näha on, siis tegelikult ei ole vaktsiinineerimisest kasu. Palju vaktsineerituid haigestub ja samuti sureb. Väidetakse, et vaktsineeritud põevad viiruse kergemini läbi. Samas on inimesed erinevad ja nii ka nende võime viiruseid põdeda. Aastaid tagasi la...

 Ma olen vahel mõelnud, et mulle ei meeldi mõnda asja teha. Kui ma natuke rohkem mõtlen, siis tuleb see nimekiri väheke pikem. Samas olen ma kindel, et kõigil teistel on samamoodi.  Üks asi, mida mulle ei meeldi teha on süüa.  Ma ei pea ennast heaks kokaks. Samas süüa kõlbab ja keegi pole mürgitust ka saanud. Oma pere on minu toitudega harjunud. Ega neil eriti valikut ei ole. Selle peale tuli mul eelmine kevad meelde. See aeg, kui kõik kohad olid kinni. Ma pole kindel kumb laps toidu peale nina kirtsutas. Igatahes sai talle selle peale öeldud, et võta raha ja mine restorani. Juhul, kui leiad mõne, mis on lahti. 😁😁😁😁😁😁😁. Totaalne õelus lapsevanema poolt. Hiljem sai seda mitu korda veel öeldud.  Minu jaoks on kohustus iga päev ja seda veel mitu korda süüa teha. Kui ma küsin, mida keegi süüa tahab saan selliseid vastuseid. Ah tee midagi, vahet pole, makaronid/spagetid hakklihaga jne. Mõnda nende poolt nimetatud varianti olen kokaraamatust otsinud, aga seal pole v...