Jälle poes

 Ma ei saa kohe rääkimata jätta, kuidas ma poes käisin. Mitte, et see üldse oluline oleks. 

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada algusest. Nimelt ei ole mul pangakaarti. Mul on kohalik arve olemas, kuhu enne palk laekus. Selleks, et raha välja võtta on mul raamat. Seda saan pangas ja pangaautomaadis kasutada. Pangakaarti ei teinud ma, kuna seda polnud vaja. Nii jäävad emotsionaalsed ja mõttetud ostud tegemata. 

Poes käies kasutan ma sularaha või Peetri pangakaarti 😁. 

Enne poodi minekut vaatasin, et Peetri pole piisavalt sularaha. Mõtlesin, et lähen ta töö juurest läbi ja võtan pangakaardi. Mõeldud, tehtud. Ja, mis siia välja tuli? Mitte midagi ei tulnud. Tuli välja, et pangakaart on kodus rahakoti vahel. Krt selle sama rahakoti, kust ma vaatasin, et sularaha vähe on. Ma kaartide vahesse ei vaadanud, kuna ma teadsin, et pangakaart on tal kaasas. Einoh palju õnne mulle. Selle eest oli Peetril 50.- sularaha. Ma enda rahakoti jätsin üldse koju, mis tast kaasas tassida 😀. 

Mõtlesin, kas jätta poes käik teiseks päevaks. Kuna ma olin juba peaaegu poes ja raha oli ka natuke, siis läksin poodi. Selge oli, et tuleb mõelda mida on vaja kindlasti. Üldiselt ei olnud ükski toiduaine ülioluline. Lõpuks ostsin leiba, arbuusi, kanafileed (soodustus oli), mune, pärmi, mahla (jäätisekokteili jaoks), juustu, kurki, paprikat, võid, helbed. Kokku läks mul natuke alla 18.11. Uskumatu, kui odavalt saab poes käidud. Ma ei ostnud mitte ühtegi ebavajalikku toiduainet. Samas poleks ma poodi läinud ei oleks midagi juhtunud. Ega me sellepärast nälga ei jääks. Võib olla peakski ostma minimaalselt ja ainult vajalikke asju. See liigne tarbimine tuleb ära lõpetada.

Järgmine kord kontrolline enne, kus pangakaart on 😁.