5 tundi

 Reedel tuli sõnum, et prillid on valmis ja ootavad äraviimist. Sama sõnumi sai ka Peeter. Väga hea saame koos järgi minna. Nii me laupäeval selle tee ette võtsimegi. Kätte saamine läks kiiresti. Proovisime korra prillid ette, natuke väänati neid ja oligi kõik. Ma panin prillid ette ja sama kiiresti võtsin ära . Kõik asjad oli suuremad ja hetkega hakkas pea ringi käima. Uh nendega harjumine võtab aega. Hiljem väljas proovisin uuesti ja ei tundunud nii hull. Väikseid kirjasid nägin palju paremini. Loodetavasti saan prillidega sõbraks.

Viimane nädal on suhteliselt raske ja ebameeldivusi täis olnud. Lisaks olen ennast suhteliselt halvasti tundnud. Tablette olen võtnud rohkem, kui vaja. Kasu on neist suhteliselt lühikeseks ajaks. Mu organism on valuvaigistitega lihtsalt harjunud ja seepärast kasu ei olegi. Kuna me linnas olime, siis läksime EMO’ sse ja see oli suur viga. Peeter ja Marleni läksid poodi ja minna sisse. Vastuvõtus läks kiiresti ja peagi oli tiraaži kabinetis. Küsiti nagu ikka, mis probleemiks, mõõdeti vererõhku. Hiljem paberite pealt nägin, et vererõhk oli 137/84. Minu arust on see natuke kõrge. Ja saadeti ukse taha ootama. Ootamine oli pikk ja piinarikas. Inimesi oli ootamas minu arust vähe, kui kõik ainult ootasid. Sisse kutsuti vahel harva mõni inimene. Kiirabiautot muudkui tulid ja tõid uusi patsiente. Järeldasime, et eelisjärjekorras võtavad arstid nemad ja meie ülejäänud ootame. Näha oli, et osad inimesed läksid minema. Mul oli sama soov. Ma olin sellest ootamisest nii väsinud, et ei jaksanud ära minna. Lõpuks kuulsin teisest koridori otsast suhteliselt tuttavat nime kutsutavat. Ma polnud kindel, kas see oli minu nimi ja nii ma uurima läksin. Tuli välja, et kutsutigi minna. Oli ka aeg, ma olin 5 tundi oodanud ja seda oli minu jaoks palju. Kõigepealt küsis arst, miks ma olen seal ja mitte kohalikus EMO’s. Ütlesin, et perearst käskis siia tulla. Ausõna arst vaatas mind nagu idukat. Mina tegin nii nagu kästi, ootasin ja lõpuks olin veel süüdi. Väga tore. Igatahes küsiti miks tulin ja milliseid rohtusid võtan. Rääkisin nii palju, kui oskasin st, osade rohtude nimed ei tulnud meelde. Arst ütles, et mul on krooniline migreen ja andis uued rohud. Tegemist pidi oleme südamerohtudega. Kuid nendega pidi saama ka migreeni kontrolli all hoida. Ühesõnaga jälle saan rohtusid testida. Öeldi, et aitavad kiiresti ja mul hakkab parem. Tahaks loota. Lisaks võeti perearsti poolt kirjutatud rohud maha. Küsiti, miks ma neid üldse võtan. Njah täiesti iseseisvalt kirjutan neid endale välja. Kohati on arstid imelikud, kui patsient võtab rohtu, siia järelikult mõni arst on need väljakirjutanud. Mul lihtsalt pole sõnu. Valu leevendamiseks tehti 2 süsti ja saingi tulema. Pärast lugesin epikriisi, kus oli kirjas, et olen heas seisus. Ei ütleks. Valu tugevust hinnati 10 palliskaalal 6. Minu käest isegi ei küsitud, kuigi tavaliselt küsitakse. Neuroloogi aega muutma ei hakata, kuna pole vajadust. Lisaks pidi hea olema, kui jõuan mõned kuud uusi rohtusid võtta. Oli mul üldse vaja sinna minna. Tõenäoliselt rohkem EMO külastusi ma ei tea. Ootan järgmisi arsti visiite ja katsun hakkama saada.