Karneval.


Jälle jõudis kätte karneval. Tagant järgi võin öelda, et mulle meeldis koroonaaeg. Teed olid „sõidumeistritest“ tühjad ja üritused ei toimunud. Nüüd on normaalsus tagasi ja seega ka karneval.

See omakorda eeldab täiesti mõttetut väljaminekut. Meie perest käib ainukesena karnevalil Gregor st kostüümiga. Me ülejäänud käime vaatamas, kui viitsime. Meie Marleniga oleme kostümeeritult ka käinud. Kuid see pole meie jaoks. Gregor see eest käib iga aasta. Kui lapsed väiksemad olid, siis vanemad valisid kostüümid. Whatsappi grupis käis koguaeg arutelu. Viimastel aastatel valivad lapsed ise ja vanematele jääb maksmise rõõm. Gregor näitas mulle erinevaid kostüüme, mida nende grupp vaatas. Ma hoidsin kahe käega peast kinni hindasid nähes. Nende valitute hind jäi vahemikku 40-60€. Täiesti ebanormaalne hind „riide“ eest, mida korra kantakse. 

Rohkem ma pilte ei näinud ja karnevalist midagi ei kuulnud. Igaks juhuks ise küsima ka ei hakanud 😁. Kuni üks päev tuli Gregor uuesti teemaga lagedale, karnevalini oli loetud päevad jäänud. Nimelt oli lõpuks kostüüm välja valitud. Lõpuks  otsustati minna teetööliste. Sinised teksad, valge t-särk, helkurvest ja kiiver. Mul hakkas seda kuuldes kohe kergem. Ei mingit mõttetut kostüümi ja raha raiskamist. Ainuke, mis puudus olid teksad. Ma pakkusin enda omasid. Uskumatu, aga need mahuvad Gregorile jalga. Muidu talle kõik sobis, aga sääred olid liiga kitsad. Ma lasin tal mitut paari proovida ja ühed talle isegi kõlbasid. Kuid otsustasime, et vaatame poest mida pakutakse. Ja nii me reedeõhtul poodi läksime. Valsime sobivad välja ja proovima. Valik polnud suurem asi, kitsad säärega olid kõik. Mitte ükski paar ei sobinud. Lõpuks jõudsime kallimasse poodi nö firmariided. Seal olid samuti esindatud kitsad sääred. Ma ei saa aru, kuidas normaalseid pükse meestele ei teha. Igatahes ühed teksad sobisid nagu valatult. Gregor ise oli väga rahul ja nii me need ostsime. Mul ei olnud plaanis eriti kalleid pükse osta. Kuid ma ei tahtnud tervet õhtut kulutada pükste otsingu peale. Püksid maksid 25.99 €. Vähemalt saime püksid ja neid saab edaspidi samuti kanda. Seega esimene karneval, kus ei ole mõttetu kostüüm. 

Gregor jäi karnevalil käiguga rahule. Meie ülejäänud olime nii laisad, et ei läinud isegi vaatama 😁. Järgmine aasta parandame ennast.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave