Marlen vingus hommikul jĂ€lle, et midagi ei ole sĂŒĂŒa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust sĂŒĂŒa, vaadata-oodata, mis pĂ€eval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ĂŒtlesin, et meil oleks vaja poes Ă€ra kĂ€ia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai lĂ€bi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega vĂ€ljas ja, siis lĂ€ksime linnavalitsusse. Enne meid oli ĂŒks inimene, kes seletas ja kĂŒsis sekretĂ€rilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mĂ”ndaaega seisnud, siis ĂŒtles ta sekretĂ€rile, et see kĂŒsiks, mis me tahame. Ătlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega vĂ”isime koju sööma tulla. Lapsed lĂ€ksid kooli tagasi, Peeter si
Suurem osa asju saab alguse sellest, et mul tuleb idee. Nii lĂ€ks ka seekord. Idee tekkis mul kuskil juuni alguses. Ma tĂ€pselt ei mĂ€leta, kuidas see mul tekkis, aga see polegi lĂ”puks tĂ€htis. Algselt polnud meil plaanis suvel puhata, kui tĂ€nu mulle tegime seda. Ja kĂ€isime teist korda see aasta Eestis đ. Puhkuse juures on oluline puhata maksimum arv pĂ€evi, kulutades miinimum arv pĂ€evi. Seega vaatan alati, et puhkuse sisse jÀÀks pĂŒha/d. Seekord oligi kenasti pĂŒha olemas. Tutvustasin oma ideed Peetrile ja sain ta nĂ”usse. Lastele ei öelnud midagi. Eelmine kord nad ĂŒtlesid, et liiga vara ĂŒtlesime. Seega otsustasime seekord 2 pĂ€eva enne Ă€raminekut öeldađ€Ł. Tegelt oleks ĂŒldse viimasel pĂ€eval tahtnud öelda. Kuid mida hiljem öelda seda suurem oht on, et nad saavad ise aru. Etteruttavalt vĂ”in öelda, et 10 pĂ€eva varem tekkis neil kahtlus, et miskit toimub. Olude sunnil ĂŒtlesime lĂ”puks 6 pĂ€eva enne Ă€rasĂ”itu đ. Neile see mĂ”te sobis ja kĂ”ik olid rahul. Kohe, kui mĂ”te tekkis hakkasin lennukipiletite
Kui tahad, et miski tehtud saaks, tuleb ise teha. Madratsi kohta ei tulnud mingit infot. Lubatud tĂ€htaeg oli juba möödas. Me ostsime madratsi laupĂ€eval ja pĂ€evi hakkasin lugema esmaspĂ€evast. Ootasin isegi paar pĂ€eva kauem ja, siis sai mul kannatus otsa. MĂ”tlesin, et helistan ja uurin kaua veel. Kuid loobusin sellest mĂ”ttest. Telefoni teel on alati tĂŒĂŒtu kĂ”ike seletada. Eriti raske on kĂ”igile oma perenime selgeks teha. Igakord loe tĂ€he kaupa (st sĂ”nade abil) ette. Leidsin, et lihtsam on e-mail saata. Ja nii ma ka tegin, vastust ma eriti ei lootnud saada. MĂ”tlesin, kui vastust ei tule, siis helistan. Suur oli minu ĂŒllatus, kui jĂ€rgmisel hommikul oli vastus olemas. Tuli vĂ€lja, et madrats on kohal ja vĂ”ib jĂ€rgi minna. Huvitav, kui ma poleks ise kĂŒsinud, millal nad oleks teatanud. JĂ€rgmisena tuli mĂ”elda, kuidas madrats koju saada. Pood on avatud samadel aegadel, kui Peeter töötab v.a laupĂ€ev. LaupĂ€eval saaks jĂ€rgi minna, aga see laupĂ€ev on pĂŒha. Seega peaks ĂŒle nĂ€dala veel ootama. Ootamin
Kommentaarid
Postita kommentaar