2.

 Seda aastat on olnud ühtepidi palju, teistpidi vähe. Kuid mõned asjad meie peres pole selle ajaga muutunud. Kuigi ma lootsin, et see aasta antud käikudest me loobume. Oh ei! Ma siiralt looda, et oli viimane kord.

Jälle tuleb juttu EMO’ s käimisest. See aasta juba teist korda seal. Minu arust on seda liiga palju. Kliendikaardi peaks me saama. Peeter ütles, et EMO vastas müüakse maja, hea lähedal käia. Ühtegi viisakat vastust mul selle peale öelda ei olnud.

Igatahes seekord oli kliendiks Peeter. Ja nagu ikka juhtus tööl olles. Nimelt suutis ta tööriista kätte lüüa. Väike auk oli sees, kõõlused paistsid, verd tuli samuti. Igaks juhuks läks ta EMO’sse, et üle vaadataks. Tehti kolm pistet, teetanusesüst, seoti kinni ja lubati koju. Paranemine võtab natuke aega, aga õnneks midagi hullu ei ole.

Vot selline käik seekord.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si
Lisateave

Puhkusele sõit.

Suurem osa asju saab alguse sellest, et mul tuleb idee. Nii läks ka seekord. Idee tekkis mul kuskil juuni alguses. Ma täpselt ei mäleta, kuidas see mul tekkis, aga see polegi lõpuks tähtis. Algselt polnud meil plaanis suvel puhata, kui tänu mulle tegime seda. Ja käisime teist korda see aasta Eestis 😊. Puhkuse juures on oluline puhata maksimum arv päevi, kulutades miinimum arv päevi. Seega vaatan alati, et puhkuse sisse jääks püha/d. Seekord oligi kenasti püha olemas. Tutvustasin oma ideed Peetrile ja sain ta nõusse. Lastele ei öelnud midagi. Eelmine kord nad ütlesid, et liiga vara ütlesime. Seega otsustasime seekord 2 päeva enne äraminekut öelda🤣. Tegelt oleks üldse viimasel päeval tahtnud öelda. Kuid mida hiljem öelda seda suurem oht on, et nad saavad ise aru. Etteruttavalt võin öelda, et 10 päeva varem tekkis neil kahtlus, et miskit toimub. Olude sunnil ütlesime lõpuks 6 päeva enne ärasõitu 😁. Neile see mõte sobis ja kõik olid rahul. Kohe, kui mõte tekkis hakkasin lennukipiletite
Lisateave

Madrats 2.

Kui tahad, et miski tehtud saaks, tuleb ise teha. Madratsi kohta ei tulnud mingit infot. Lubatud tähtaeg oli juba möödas. Me ostsime madratsi laupäeval ja päevi hakkasin lugema esmaspäevast. Ootasin isegi paar päeva kauem ja, siis sai mul kannatus otsa. Mõtlesin, et helistan ja uurin kaua veel. Kuid loobusin sellest mõttest. Telefoni teel on alati tüütu kõike seletada. Eriti raske on kõigile oma perenime selgeks teha. Igakord loe tähe kaupa (st sõnade abil) ette. Leidsin, et lihtsam on e-mail saata. Ja nii ma ka tegin, vastust ma eriti ei lootnud saada. Mõtlesin, kui vastust ei tule, siis helistan. Suur oli minu üllatus, kui järgmisel hommikul oli vastus olemas. Tuli välja, et madrats on kohal ja võib järgi minna. Huvitav, kui ma poleks ise küsinud, millal nad oleks teatanud. Järgmisena tuli mõelda, kuidas madrats koju saada. Pood on avatud samadel aegadel, kui Peeter töötab v.a laupäev. Laupäeval saaks järgi minna, aga see laupäev on püha. Seega peaks üle nädala veel ootama. Ootamin
Lisateave