Väljamaal.

Kogu selle aja jooksul, mis me siin oleme elanud. Oli see pikim periood, kui me riigist väljas ei käinud. Tavaliselt käisime mingi aja järel Andorras. Seoses viimaste aastate piirangutega pole me kuhugi läinud.

Laupäeva õhtul pakkus Peeter idee välja, et võiks minna. Konkreetselt me midagi ei otsustanud. Pühapäeva hommikul polnud ta oma idees enam kindel 😁. Hakkas ajama, et pikk sõit ja kas on ikka vaja jne. Ma lahendasin küsimusel lihtsalt. Küsisin laste käest kas nad tahavad minna. Neile sobis, seega enamus oli nõus.

Üldise info järgi peaks piiri ületamine olema nagu vanasti. St covidi passe, negatiivseid teste ei nõuta. Kuid kindel ei saa milleski olla.

Me oleme kahe riigi vahelist teed sõitnud korduvalt. Täna oli tunne nagu esimest korda oleks sellel teel. Mulle jäävad teed hästi meelde ja sõidan nö mälu järgi. Tean, kus on kurv, kus auk, millal peab pidurdama, millal mitte. Täna sõites olid kõik vajalikud failid kustutatud. Huvitav. Enne pole sellist asja olnud.

Sõit läks suhteliselt kiirelt, liiklust eriti palju ei olnud. Suurimaks uuenduseks oli see, et uus tunnel on valmis. Ühe lõigu peal läks tee kaljude vahelt. Tee oli kitsas ja kurviline, vaated selle eest võimsad. Selleks, et liiklus oleks turvalisem hakati tunnelit ehitama. Ja nüüd on ta valmis. Tavaliselt on tunneli ees info, kui pikk tunnel on, antud info puudus. Kuid mulle tundus, et 1.5 km oli vähemalt.

Piiri peale jõudes olid mõned autod enne meid. Korraks tekkis seisak ja jõudsin mõelda, et hakatakse pabereid küsima. Peeter poole tee peal küsis, kas ma passid võtsin kaasa 🤣. Meid keegi kinni ei pidanud ja seega saime ilma probleemideta välismaale.

Meil on tavaliselt kombeks kõige piiräärsemas poes käia. Antud pood on kõige suurem ja parima valikuga. Kuid antud pood pandi kinni. Ja just pandi kinni. Pood, mis oli töötanud 30 aastat ja kus oli alati palju inimesi. Nüüd peaks sinna tulema teise kaubaketti pood. Ma eeldasin, et nad on juba avatud. Kuid ei ole. Tuleb välja, et uued ehitavad vana maja ümber. Seega nii pea ei avata.

Vot see kõik oli tõsine pettumus. Seal on poode veel, aga need ei ole võrreldavad. Kinni pandud poel on linnas veel üks pood, aga see on väiksem ja valik pole päris sama. Üldiselt saime kõik vajalikud ostud tehtud. Šampoone, dušši geeli, pesupulbrit, seepi, hambapastat jne ei ole mõnda aega vaja osta.

Inimesi oli päris palju, nagu ikka. Sellest kas mask on avalikus kohas kohustuslik või mitte me aru ei saanud. Osad olid maskiga ja osad mitte. Me panime rahvarohkes kohas väljas maskid ette.

Peale söömas käimist oli aeg tagasi teele asuda. Üks, mis pole kogu selle ajaga muutunud on riigist välja sõit. Seal on jätkuvalt ummikud. Andorra pool laseb kahest väravast sõidukeid riigist välja, Hispaania ühest sisse. No vot seega peavad üks hetk kõik ühte ritta ära mahtuma. Välja ei ole pandud ühtegi märki, mis annaks sellest teada. Loomulikult inimesed peavad ise teadma.

Piirist saime taas üle ilma, et keegi oleks kontrollinud. Piirvalvurid seisid automaatidega ja vaadati mööduvaid sõidukeid. Kui neil tekib huvi-kahtlus tõmmatakse sõiduk kõrvale. Meid on mõned korrad kõrvale tõmmatud. Kontrollitakse, et tubakatooteid üle lubatud koguse ei ole. Muud nad pole kontrollinud.

Peale piiri saab tavaliselt sõitma hakata, täna ei olnud see päev. Järsku oli ummik ja liiklus kohati lihtsalt seisis. Kuskile minna ei olnud, kuna nö kõrval teed ei ole. Jala oleks kiiremini saanud. Peeter vaatas kaardi pealt ja näitas, et ummik on pikk ja kaugel ees on 5 politseiautot. Kuid meil on lootust mingi hetk sellest mööda sõita. Selleks oli vaja esimese linnani jõuda. Lõpuks me sinna jõudsime ja edasi sai kiirelt. Peeter vaatas kaarti ja juhendas mu läbi linna. Seega saime lõpuks sõitma hakata. Mõne küla juures tekkis nagu ikka ummik. Kuid ülejäänud sõit kulges enam vähem normaalse kiirusega.

Üldiselt võtab sõit aega ca 1 h 30 minutit. Täna läks 2 h 30 minutit. Seega pikaks ajaks kadus tahtmine välismaale st Andorrasse minna.