Eesti 2019-2020 2 osa

Iga puhkus saab ükskord otsa ja nii oli aeg tagasi teele asuda. Peeter oli veendunud, et tagasi minnes on meil pagas tühi. Peeter pakkis asju ja mina tõin neid õue. Lõpuks oli auto nagu ikka silmini täis laotud. Ometi me ei ostnud midagi erilist. Selle eest oli meil plaanis minna Saksamaal outleti ja seal ostelda. Kuhu need asjad peaks mahtuma ei teadnud keegi. Kuna me tavaliselt outletti ei jõua, siis otsustasime päev varem minema hakata, et laupäevaks koju jõuda. Pühapäeval puhata ja esmaspäeval kooli-tööle minna. Täiuslik plaan. Kuna meil kiiret ei olnud, siis mõtlesime, et ühe öö ööbime kuskil hotellis. Vaatasin erinevaid variante, aga midagi ära ei broneerinud. Mõtlesime, et esimene õhtu sõidame nii kaua, kui ära väisme, magame esimese öö autos. Sellise plaaniga me teele asusime. Meil on tavaks saanud esimese/viimase peatusena Eestis käia Pärnus poes. See sai tehtud ja nii me piiri poole teele asusime. Ilma oli jätkuvalt kole, sadas vihma, pime, kuigi oli alles päev. Enne Riia ringi on teeääres poed ja Lido. Mõtlesime, et käime söömas ära ja, siis sõidame edasi. Kõhud head paremat täis mõtles Peeter, et ta sõidab veel mingi maa ise. Nagu ikka, kui väljas on valge sõidab tema ja pimedas mina. Kusjuures mulle ei meeldi pimedas sõita, eriti pikka maad. Kuid mis teha sedasi sõidame me alati. Vaevalt saime tee peale tagasi, kui armatuuri hakkas tuli põlema. Peeter ütles, et see näitab, et bdf filtriga on probleemid. Ja nüüd oleks vaja mingi aeg kõrgete pööretega sõita ja, siis peaks filter puhtaks põlema. Selleks ajaks oli õhtune tipptund käes ja sõita ei saanud üldse. Mingiaeg hiljem arvas Peeter, et jätaks korra auto seisma ja vaataks, mis saab. Mina arvasin selle peale, et me võiks seda nt kuskil tanklas teha. Juhul, kui auto käima ei lähe, siis ei jää me kellegile jalgu. Mõeldud-tehtud. Auto läks käia ja lisandus mootoririkke märk. Vot enam ei olnud üldse naljakas. Peeter arvas, et sõidame edasi ja mina hakkasin helistama, et uurida kui tõsine probleem. Helistasin Eestisse margiesindusse, et nende käes infot küsida. Nemad küsisid auto numbri, teatasid, et meil ei ole nende juures kindlustus ja nad ei saa meid aidata. Minu küsimuse peale, kui tõsine on probleem nad ei vastanud, vastati, et vaadake ise mis teete. Loomulikult nemad raha ei saa ja neid see probleem ei huvita. Kuna probleem ei kadunud kuhugi ja koju oli 3200 km jäänud, siis oli selge et midagi tuleb ettevõtta. Otsisin Läti margiesinduse välja, seadsin geps valmis ja sõit sinna poole algas. Aega kohale jõudmiseks oli vähe, sest peagi pidi koht uksed sulgema. Jõudsime õigesse tänavasse, aga kohta kust maja ette keerata ei olnud. Aeg tagus juba kõvasti jalaga ja meil oli kiire. Seega mõtlesime, et teeme tagasi pöörde ja proovime uuesti. Teisel pool teed nägime teist VAG grupi esindust ja Peeter läks sinna asja uurima. Sealt saadeti ta heasse kohta ja kästi teisele poole teed minna. Teise korraga jõudsime kohale. Esimene kord ei tulnud me selle peale, et tuleb kõnnitee peale keerata ja, siis saab kohale. Uskumatu, kes sellise asja peale oleks tulnud. Peeter läks sisse ja mina võtsin bookingu lehe lahti. Millegipärast olin ma kindel, et tänaseks on sõit sõidetud. Peeter tuli tagasi ja ütles, et diagnostikud olid veerand tundi tagasi ära läinud ja keegi ei oska meid aidata. Pakuti välja, et homme hommikul kell 10.00 võime tagasi tulla ja, siis saab diagnoti teha. Peeter arvas, et me võiksime edasi sõita ja vaadata mis saab. Mina, kui kaptenpidur teatasin, et me ei sõida kuhugi edasi. Esiteks on meil koju pikk maa, teiseks ei ole me veel mägedesse jõudnud ja kolmandaks ei taha ma kuskil pimedas teeääres katkise autoga olla. Peeter minu avaludse peale eriti vaimustuses ei olnud, aga ta sai ise ka aru, et nii on kõige parem teha. Võtsin uuesti bookingu lahti ja leidsin mõned kilomeetrid eemal hotelli, kus oli parkimine hinnas. Kohapeale jõudes vormistati meie paberid ja saime oma tuppa. Tuba oli suur ja ilus, parim asi tänase päeva jooksul. Kuna kell oli veel vähe, siis käisime väljas jalutamas. Kaugel ei saanud minna, kuna me ei tahtnud autot kasutada. Hommikul kell 10.00 olime esinduses tagasi. Tuli välja, et tööl oli teine vahetus ja meie probleemist ei teadnud nad midagi. Öeldi, et diagnosti on võimalik teha kell 11.30. Ei jäänud meil muud üle, kui auto sinna jäta ja lähedal asuvasse kabuakeskusesse jalutama minna. Mida seal müüdi ei vaadanud meist keegi, lihtsalt tegime aega parajaks ja ootasime, et saaks tagasi minna. Kell oli kuskil 11.40, kui olime tagasi ja ilmnes, et meie auto seisab sama koha peal. Peeter läks sisse asja uurima ja lubati tegema hakata. Natuje hiljem nägime, kuidas meie auto sisse sõitis. Alguses öeldi, et kuskil tund aega läheb ja, siis on vastus käes. Mingi aeg hiljem nägime, et autoga süidetu teise nurga taha. Peeter käis uurimas, aga midagi ei teatud veel. Kui oli läinud ca 1h ja 30 minutit läks Peeter uuesti uurima. Selleks ajaks oli meie auto juba maja ees tagasi. Kusjuures oli puhtaks pestud, sellest et seda tehakse ei rääkinud keegi midagi. Tuli välja, et bdf filter on läbi, see maksab 500 euri lisaks tööraha ja lähim varuosa asub Pärnus. Appi!!!! Me olime pool päeva ära raisanud ja tulemust ei olnud. Ainuke eelis oli see, et diagnostis kustutati viga ära ja saab sõita. Peeter arvas, et me peaksime edasi sõitma ja vaatama, mis edasi saab. Mina sellega jätkuvalt nõus ei olnud. Uurisime Pärnust ja tuli välja, et neil on osa olemas, aga pole teeninduse aegu pakkuda. Mõned kõned sai veel tehtud ja lõpuks minu tahtmise järgi sõitsime Eesti poole tagasi. Peeter sellega nõus ei olnud ja ajas oma. Mina ütlesin, et ma ei kavatse selle autoga enam kuhugi sõida. Mulle tundus kõige mõistlikum auto Eestis müüa või vahetada. Või, siis müüa ja lennukiga koju minna. Pärnusse jõudes öeldi meile, et meil on võimalik osta b varuosa, mis on palju parema hinnaga. Anti aadress, kus neid müüakse ja sinna me läksime. Peetrile jäi esinduses öeldud b varuosa hind valesti meelde (väiksem summa) ja nii ta teises kohas ka ütles. Ja me saime seal veel allahindlust. Lõpuks maksime varuosa eest ca 200 euri. Peeter arvas, et ta vahetab ise õhtul-öösel ära ja hommikul asume uuesti teele. Mina oma arvamust ei muutnud ja nii me Peetri vanemate juurde läksime. Mina otsisin lennukipileteid ja ostsin need laupäeva hommikuks ära. Sain suhteliselt hea hinnaga. Autol jäi jupp vahetamata, kuna Peeter ei viitsinud. Leidsime, et paneme auto müüki ja vaatame, mis saab. Kaalusime ka kiirmüüki, aga me oleks rahas päris palju kaotanud. Järgmine päev tähendas seda, et meil tuli kõik asjad lahti pakkida ja valida välja kõige vajalikumad asjad, mis kaasa võtta. Ülejäänud asjad tulevad hiljem pakiga järgi. See oli pikk ja tüütu tegemine. Kuid saime lõpuks nö vajalikud asjad kokku. Järgmine hommik läks lennuk ja nagu plaanitud olime laupäevaks kodus. Auto selle eest jäi Eestisse ja tema saatus oli veel lahtine. Kuulutus sai auto24 ülespandud ja igapäev oli päris palju vaatajaid. Lisaks sellele sain mõned kirjasõbrad, kes soovisid autot osta ja tegid oma arust super pakkumisi. Kui vanasti tingit hinnast mõned sajad kroonid/eurod, siis nüüd oleme jõudnud ajajärku kus tingimine käib tuhandetes. Jah just nimelt tuhandetest. Meile pakuti korduvalt auto eest poolt küsitud hinnast. Täiesti ajuvaba. Me oleks kiirmüügi hinnaga ka rohkem saanud. Parim oli üks venelane, kes terve õhtu kirjutas ja küsis kõik võimalike küsimusi auto kohta. Viisaka inimesena vastasin neile. Lõpuks ütlesin talle, et saatku oma telefoninumber ja ma helistan talle. Sain vastuseks, et ta helistab järgmine päev hoopis ise. Helistas ja küsis samu asju, mida eelmine päev. Lõpuks ilmnes, et tema autot osta ei soovi vaid tahab lihtsalt seda autot vaadata. Tule taevas appi.  Järgmisena sain Peeter kõne inimeselt, kes tavaliselt ei helista. Räägiti maast ja ilmast ja, siis hakati kurtma, et tal autoga probleemid. Lõpuks öeldi, et sul seisab auto, et kas ma võiks sellega sõita. Peeter ütles, et autol on vaja üks asi ära vahetada. Vastus tuli ülikiirelt. Temal pidi mingi tuttav Vasja kuskil Koplis autosid remontima, et ta viib auto sinna ja laseb korda teha. Peeter teatas, et jääb ära ja selle peale lõpetati kiirelt kõne.  See ei olnud ainuke juhtum. Ei läinud kaua mööda, kui järgmine teatas, et tal sõber tahab autot osta ja talle sobiks meie oma. Tema on hindadega kursis ja pakkus pool summast, kuna need autod ei pidanud rohkem maksma. No tõesti sa näed, aga ei mürista. Aga see ei olnud veel kõik. Jah just üks tarkur ilmus veel välja. Tema ajas nö ümbernurga juttu, aga oli arusaada milles teema. Nimelt tal tuli mõte, et saaks Saksamaal kokku (ta tahtis sealt autot osta). Olevat tore koht ja nö keskpaik jne. Kui ma küsisin, mida ta tahab, siis vastust ei tulnud. Ma isegi ei imestanud, kuna tegemist on isikuga kes otse ei räägi. Igatahes tema idee oli võtta meie auto ja sellega Saksa sõita. Ma pole ajuvabamat ideed kuulnud. Peeter algul arvas, et võiks ju poole peale lihtsam järgi minna. Kui ma tegin talle selgeks, kui palju läheb Saksas käik maksma, siis sai ta aru, et mõtet ei ole. Odavam oleks olnud treileriga saata. Mõned nädalad peale kuulutuse panemist tuli telefonikõne ja sooviti autot näha. Prouga, kes vaatamas käis oli autost huvitatud. Kuni nägi pagassis varuosa ja Peeter ütles mis ja milleks see on. Proua oli ikka huvitatud ja pidi järgmine päeva ära ostma. Kuigi tal olid mingid dokumendi probleemid. Järgmine päev ta ei helistanud ja kõnedele ei vastanud. Sinna meie esimene ostja läks.  Mina otsustasin, et tuleb lasta auto korda teha. Seega otsisin töökoja ja saatsun neile e-kirja hinnapäringuks. Mulle öeldi, et vahetamiseks läheb 2 h ja maksab ma ei mäletagi, kui palju. Helistasin leppisin aja kokku ja auto viidi remonti. Kuna keegi ei helistanud õhtuks, et auto ära tuya, siis uurisin ise milles asi. Tuli välja, et tööde vastuvõtja (firma omanik) eksis ajaga. Ta ei küsinud auto registreerimis aastat. Nimelt meie mudelil on töö ajaks 5 h, nii öeldi juba Lätis. Mina mõtlesin aega pannes, et eestlased lihtsalt kiiremad. Igatahes öeldi mulle, et kuna nemad eksisid, siis arve saan nagu kokkulepitud. Vähemalt sai auto korda. Sellegipoolest müük ei läinud. Vahepeal tuli covid 19 peale ja piirid pandi kinni. Juuli alguses tehti nad lahti ja nii jõudsime järeldusele, et tuleb auto ära tuua. Peeter arvas, et ma võiks lastega koos minna. Oleme mõne nädala seal ja tuleme tagasi. Nagu ikka mulle see mõte ei sobinud. Mõte kahe lapsega üksi läbi Euroopa reisida ei tundunud ahvatlev. Ja nii me leppisime kokku, et lähen üksinda. Otsisin mitu head päeva lennukipileteid. Kõik võimalikud saidid vaatasin läbi ja ei midagi. Lõpuks sain hea hinnaga ja otse lennu, super. See oli teisipäeva õhtul. Kolmapäeva hommikupoole leppisin erinevaid kohtumisi kokku. Lõuna ajal helises Peetri telefon ja tunti auto vastu huvi. Peeter ütles, et auto on heas korras ja järgmise laupäevani saadaval. Tuli välja, et helistajal oli samasugune auto olnud. Kuid see oli ära varastatud ja katki sõidetud. Huviline palus reedeni auto broneerida, kuna ta ei saanud enne linna tulla. Reede hommikul helistas ta ju varakult ja andis teada, et ta on teel. Auto vaadati üle, maksti küsitud summa ja arkis vormistati paberid. Ja müüdud ta oligi. Milline kergendus, üks suur probleem oli lahendatud. Jäi veel küsimus, mis saab minu tulekust. See leidis lahenduse samal õhtul. Nimelt teatati uudistes, et järgmisest nädalast jäävad kõik Hispaaniast saabujad 2 nädalaks karantiini. Uh vedas. Seega ei olnud mul mõtet tulla. Lõpp hea, kõik hea.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.