Hispaania 2013

Kuna midagi tarka ei tulnud pähe, siis otsustasime kõrval asuvaid külasid külastama minna. Loetud kilomeetrid eemal leidsime teeääres venepoe, kusjuures esimese selle aja jooksul. Ostsime heeringat ja hapukoort (maitse meenutab eestis müüdavat). Valikus oli hästi palju konserve, vorste, must leib, kala. Hinnad on võrdväärsed siinsete poodidega, eestis mõiste on kallis. Poes oli müüjaks bulgaarlane ja seal poe kõrval oli venelaste poolt hallatav kinnsivara büroo. Igatahes saime müüjalt mingi vene maakleri telefoninumbri, kes tegeleb korterite üürimisega. Peab talle helistama ja ehk õnnestub meil tema kaudu midagi saada. Töö kohapealt soovitas ta teha oma firma, mõte hea, aga millega tegelema hakata. Oma firma tasub teha mõne ajapärast, kui kohalik keel suhtlustasandil selge. Seejärel läksime linna ja leidsime, et seal on mäetipp, kuhu oleme juba ammu minna ja täna otsustasimegi selle ettevõtta. Mäkke viivad teed olid kitsad ja lisaks parkisid autod teeääres. Ja kõige kitsama koha peal ...

Saksamaal oli me probleeme, et auto alla tekkis õlilomp ja nüüd tekkis taas. Seekord ei ole suur lomp vaid käivitades/ külmast peast hakkab õlifiltri vahelt õli välja pressima. Üks päev sõites haagise poole vaatasime, et keegi on õlinire teeb peale tekitanud, aga me ei kahtlustanud selles enda autot. Mingi päev jäi silma, et meie parkimis kohas on õli laik maas. Seega otsustasime eile, et täna lähme ja ostame õlifiltir, pood asub meie külas ja seega suht lähedal. Alguses mõtlesime, et lähme jala, õnneks läksime autoga. Avades nö tavalise auto kapoti paistab õlifilter kohe silma ja loetud minutitega saab ta vahetatud, meil ei ole tavaline auto. Meil on ameeriklane ja tema õlifiltri vahetamine ei ole nii kerge. Õlifilter jääb turbo alla, salongi poole ja kätte saab auto alt. Seega leidis Peeter, et laseme teeninduse filtri ära vahetada, 5 minutit ja asi tehtud. Sõitsime siis poodi, kus olid juba kliendid platsis. Nagu ikka ei olnud kellegil kuhugile kiiret, mind see enam ei sega. Pee...

Gregor köhib jätkuvalt, aga ei tundu eriti hull olevat, nina on ka nohune. Virisib rohkem, kui muidu ja ise süüa ei viitsi. Kui on vaja midagi teha, mis on talle kasulik/ vajalik, siis saab tehtud. Nagu tõelised hispaanlased suundusime täna oma külla turule. Võrreldes eelmise korra turuga, siis meie külas on turg suhteliselt väike. Kuna apelsinid ja mandariinid olid 50 senti kilo, siis ostsime neid ca 4,5 kilo, kohalikud ostsid kotide kaupa. Igatahes jalutavd kohalikud nüüd ümbruses ringi ja naudivad pühapäeva. Meie lähme jalutama hiljem, kuna Gregor tahtis magama minna, peaks isegi väikse siesta tegema. :) Õhtul käsime küla peal jalutamas ja laste rõõmuks leidsime uusi mänguväljakuid. Lõpuks tegin algust aktiivsemalt tööleidmisega, saatsin esimesse kohta oma tööle asumise soovi kohta kirja. Eks näis, kas keegi võtab ühendust või vastab. Ei hakka praegu ütlema, mis kohaga tegemist on. Leiaks töökoha, siis saaks lõpuks korteri üürida ja paberid korda ajada. Seoses sellega tuli mul meeld...

Peeter lapis hommikul Marleni jalgratta sisekummi ära ja pani kõik velje peale tagasi. Ise mõtles, et kus kohas saaks rehvi täis pumbata. Samal hetkel sõitis mööda turva ja jäi seisima, Peeter küsis kus kohas ta saab pumbata. Turva küsis kas katki ja, kui sai teada, et ainult õhku vaja võttis velje kaasa ja kadus nelja tuule suunas. Mõne ajapärast tuli ta tagasi koos veljega, rehv õhku täis. Nüüd on ratas jälle töö korras ja probleem lahendatud. Gregor on siin viimastel päevadel mõned korrad päevas köhatanud ja täna hakkas juba rohkem köhima. Tundub, et ta on kuskilt suutnud köha üles korjata. Olekski ime, kui keset talve köha ei saaks. Meie jaoks on imelik vaadata siinseid lapsi, heajuhul on jope seljas, aga eest on kindlasti lahti. Mütsi pole minu meelest ühelgi lapsel peas ja minne nt poodi, siis seal on  lapsed kes on nohus ja köhas. Seega pole siin midagi imestada, et Gregor köhib. Õnneks oli meil piisavalt tarkust kaasa võtta köharohi ja nüüd ei pidanud me kohe apteeki minema...

Läksime täna telgile järgi, kätte lõpuks ei saanudki, kuna kingsepal ei olnud nii suurt neeti, kui vaja  Ja õmblemata oli ka sellepärast jätnud, õmbluse tegi kohe ära ja siis meenus talle, et needid tulevad esmaspäeval. Seega saame loodetavasti telgi esmaspäeval kätte. Liskas käisime taakord telefonipoes, seekord läksime teise firma omasse. Ja oh üllatus sealt võime osta millise telefoni tahame (mõned olid, mida ei saa). Ainuke tingimuse on see, et pass peab kaasas olema. Nüüd hakkame 3 erineva mudeli vahel valmima ja otsustama. Ja, kui mu pass veel vastuvõtus alles on, siis ehk homme ostame endale nutikatelefoni. Vastuvõtus võeti esimesel päeval pass, et andmed kirja panna ja mul pole meeles olnud tagasi küsida. Peeter arvas, et ju  nad on selle maha müünud, õnneks mul ID-kaart ka kaasas. Ja üldsegi siia tulles ei küsinud keegi piiri peal dokumente nii, et milleks neid üldse kaasas vaja kanda on. Kuskilt ma lugesin, et Hispaanias peavad dokumendid alati kaasas olema, kuna pol...

Jälle üks päev, kus me olime tublid ja toimetasime kodus. Võtsime ette suurema koristuspäeva, kõik padjad voodist tõstsime püsti ja pühkisime liiva alt kokku. Vaibad võtsime üles ja viisime välja kolpisime puhtaks, lisaks klopisime veel tekke. Ja suurema pesupesemise võtsime ka ette nii, et igati tublid olime, ise ka enda üle uhked. Peeter remontis laste poolt lõhutud voodi ära, võttis ukse eest ja tegi vannitoa ukse luku korda. Peale lõunasööki tuli meil jälle toidupoodi minna, meie külmkapp on lihtsalt nii väike, et sinna ei mahu korraga palju. Päike paistis ja me läksime jala ja lapsed jalgratastega. Igatahes poest väljudes ilmnes, et Marlenil on tagumine rehv tühi ja nii tuli ratas koju tagasi lükata. Tore oli see, et sai poekoti rattale panna, aga ratas vajas ka parandamist. Otse loomulikult ei võtnud me ratta remontimiseks varuosi kaasa. Me pidime veel eestis Marleni ratta rehvi ära vahetama, aga ups unustasime. Rehvi seest tuli välja väike okas. Hetkel on ratas katki ja sellega ...

Uskumatu, aga ma käisin täna lõpuks oma passil järgi, täitsa alles oli ja sain kätte ka. Võtsime kätte ja läksime Barcelonasse, minna otsustasime autoga. Leidsime, et lastega on parem ja mugavam nii ja eks ta tegelikult nii oligi. Kuigi jah sealne liiklus on kohati päris hull. Tee mida mööda me linna sisse sõitsime oli 6 realine ja ole siis tark ja vali õige rida. Rea vahetamine kõige hullem ei olnudki, taksojuhte tuli jälgida, need keerasid igalt poolt ette. Kuigi neile on koos bussidega tehtud omarida. Mingi hetk hakkasime mõtlema, et kuhu me saame auto parkida, vaadates ringi ei olnud ühtegi vaba kohta. Sõitsime  ja siis jõudsime ringteele, teele kus oli 8 rida ja terve hulk valgusfoore. Igatahes said loetud meetrid liiguta ja jälle seisid foori taga, sellest ma ei hakkagi rääkima, et lisaks veel vales reast, teadmata kuhu sõitmagi pead. Ühtäkki nägime teisel pool ringteed parkla märki ja kuidagi õnnestus meil sinna ka kohale jõuda. Tegemist oli maa-aluse parkalaga ja oh im...