Hispaania 2013

 Mulle meeldivad horoskoobid. Viimasel ajal ei loe ma neid igapäev. Eriti meeldivad mulle tähemärgi kohta põhjalikumad kirjutised. Neid lugedes tundub mulle, et need on minu järgi tehtud. Absoluutselt pihtas-põhjas. Minu iseloomustus horoskoobi järgi.  Jäär on sodiaagi targemate seas, aga seal kus on intelligentsus on ka julgus. Kui tal on midagi öelda, siis oma sõnu ta ei vali ja parem on tundliku nahaga mitte olla. Ta on kõige otsekohesem kõigist, keda sa kohanud oled. Lisaks sellele on ta nii ülbe, et kõik temast kaugele eemale hoiavad. Kindel võib olla sellele, et ta ütleb alati seda, mida mõtleb. Ta teeb sõnadega haiget, kui tahab oma arvamust teistele peale suruda. Jäära tähtkuju all sündinud on tugeva iseloomuga, võimukad ja teotahtelised inimesed. Nad tahavad edasi jõuda, eesotsas sammuda, juhtida ja juhatada teisi. Kuid selle tähtkuju all sündinud kalduvad tihti liialdustesse, kuid tegutsevad impulsiivselt. Nad on teadlikud oma isiksuse väärtuses ja loodud rändajaik...

 Mõned aastad tagasi ostsime ühelt turult taldriku, kus peal oli Zaragoza basilica. See läks minu perele kingituseks. Kogu asja juures on huvitav see, et me pole ise seal käinud. Me oleme mitmeid kordi mööda sõitnud. Suur ja võimas koht tundub olevat. Kuna meil on Peetriga aega, siis mõtlesime vea parandada ja seal ära käia. Gregor oleks tahtnud kaasa tulla ja talle oleks seal meeldinud. Marlen oleks väljas oodanud, kuna talle sellised kohad ei meeldi. Kuid lapsed läksid kooli ja meie läksime kahekesi.  Kohale jõudsime ilusti ja Basilica de la Nuestra señora del Pilar (nii on koha täis nimi) paistis kaugelt silma. Teeäärde jäi parkla ja sinna panime auto. Kõigepealt jalutasime vana linnas. Ilus, puhas ja korras linn. Meile ei jäänud silma ühtegi majja, mis oleks renoveerimata. Ma võiks sinna elama kolida, kui see rannikul oleks. Ja, siis läksime basilica’t vaatama. Vau, milline koht. Jälle kõik korda tehtud. Suured ja uhked laemaalingud. Seda kõike on raske sõnadesse pann...

Vaba aega on meil hetkel Peetriga piisavalt. Ja nii me mitu päeva varem tagasi mõtlesime, mis nädalavahetusel saab. Meie mõte oli mereäärde minna. Ilmad on hetkel soojad, või hoopis palavad. Päeval on kuni 37 ° vilus. Seega mereääres peaks parem olema. Vaatasin erinevaid hotelle ja pidin tooli pealt maha kukkuma. Need hotellid, mis avatud on küsivad mitmekordset hind. Enne sai 2 ööks hommiku-õhtusöögiga hotelli max 180.-. Kõik sõltus hotellist, aga kallim ei olnud. Nüüd on 2 ööd miinimum 600.- . Hullumaja. Me võtsime korteri, kuna see on kordades odavam.   Lapsed nagu ikka vingusid, et neil omad plaanid jne. Kuid olid nõus meie plaaniga. Reedel koolist tulles oli neil meelest läinud. Nad ei saanud aru, miks kotid on keset tuba pakitud. Haugimälu on neil.  Lõpuks olid kõigil asjad koos ja saime teele asuda. Saime natuke sõita, kui meie ette jäi 2 autot. Üks hakkas teisest mööda sõitma ja ma läksin järgi. Kui ma tagasi reastusin kukkus tagumine auto (kellest mööda sõitsin)...

 Hommikul ootas mind ees töövestlus. Liblikad olid kõhus ja minna sinna ma ei tahtnud.   Kohale jõudes läksin valele poole. Millegipärast ei ole kõigil majadel numbrit. Paari maja tagant on. Kui ma järgmise numbri leidsin saingi oma veast aru. Täiesti positiivne algus. Selle eest kohapeale jõudes ootas ees meeldiv suhtumine. Ma olen enne ka käinud tööjõuvahendusfirmas ja mulle pole need meeldinud. Sealsed töötajad peavad ennast jumalateks maapeal. Nemad on kõige ilusamad, targemad ja osavamad. Sina kõigest hunnik fekaali. Seega ei olnud mul erilisi ootusi. Mind tervitati viisakalt ja paluti hetk oodata. Seejärel tuli töötaja, kellega mul oli aeg lepitud. Läksime eraldi ruumi rääkima. Kogu vestluse kõige piinlikum koht oli, kui küsiti kui vana ma olen. Appi, nii raske küsimus. Ma tõesti ei tea, kui vana ma olen. Arvutasime koos välja. Sain ise ka oma vanuse teada. Hetkel enam ei mäleta. Haugimälu, 7 sekundit ja meelest läinud.  Seejärel rääkisime tööst ja minust. Kõik...

 No nii nädal läks nagu poleks olnudki. Kurjam see aeg käib liiga kiiresti. Laupäeva hommik. Kõik teavad ja, kes veel ei tea saavad kohe teada. Marlen on meie pere kõige laisem liige, kes leiab, et tema peab õhtuni magama. Hea küll vähemalt kella üheni. Laupäeval oli kell veerand kümme, kui Gregor teatas, et Marlen on üleval. Gregor ise läks samal ajal õue. Marlen vedeles diivanil ja ma tegin saatusliku vea. Ma tahtsin ainult head, aga välja kukkus nagu alati. Küsisin kuhu me jalutame lähme. Selle peale tuleb tavaliselt pikk vingumine. Ja ma olin selleks valmis. Kas seda oli vaja? Ei olnud. Marlen küsis hoopis vastu, kuhu jalutame. Piikspiikspiiks. Ma pakkusin välja, et lähme kommipoodi. Marlen luges kohe linnas olevad poed üles. Poodi on natuke üle kümne kilomeetri. Ei midagi erilist. Me pole ammu järjest nii pikka jalutuskäiku ettevõtnud. Ma teipisin kanna ja teele me asusime. Väljas oli ca 20 kraadi sooja, puhus õrn tuul ja päike oli pilve taga peidus. Super ilm jalutamiseks. ...

 Ma tunnen ennast jätkuvalt halvasti. Hommikul pea valutas, keegi tagus labidaga mööda pead. Ütlesin Peetrile, et seekord mul pole covid, vaid ajukasvaja. Peeter ei saanud aru, mis seal kasvada saab. Ega ma ise ka saa aru, ma ei ole ju arst. Mõtlesin hommikul, et jätan kohvi joomata, äkki mõjub hästi. Mõjus ta jaa. Enesetunne läks hullemaks ja vererõhk oli minu jaoks kõrge. Tegin tassi kohvi ja läks paremaks. Lisaks võtsin ühe valuvaigisti, mis pikapeale hakkas mõjuma.  Sain telefonikõne ja mulle pakuti tööd. Täpselt seda, mis mulle meeldib. Lattu silte tegema ja paigaldama. Ei mingit masina peal töötamist. Super, eks ole. Koht ise asub ca 25 minuti autosõidu kaugusel. Positiivseks on see, et seal ei ole vahetustega töö. Või kas see ikka on positiivne? Positiivne on see, et ei pea keset ööd ärkama. Samuti jõuaksin õhtul normaalsel ajal koju. Negatiivne on see, et kohe on algamas koolivaheaeg. See tähendaks, et lapsed peavad terve suve üksi olema.  Ei läinud kaua mööda, k...

Mul on selline enesetunne nagu ma oleks trammi alla jäänud ja seda mitu korda järjest.  Tavaliselt tunnen ma ennast peale poes käiku halvasti. Õnneks käin ma korra nädalas poes. Pea iga kord valutab mul pea, on nõrkus ja (kindel ei ole) väike palavik. Meil on kaks digitaalset termomeetrit. Kuna me kasutame neid harva, siis nad ei tööta millegipärast korralikult. Selleks, et temperatuur teada saada peab mitu korda mõõtma enne, kui mingi tulemus tuleb. Võib olla on neil patareid läbi, ei tea.  See nädal hakkasin ma ennast teisipäeval halvasti tundma. Pea valutas, kurgus kriipis, nõrkus. Lisaks kõigele oli vererõhk all, nagu ikka. Vererõhus süüdistasin liigset kohv joomist. Õhtul mõtlesin, et peaks mingi valuvaigisti võtma. Selle asemel leidsin, et klaas punast veini mõjub paremini. Kurgus enam ei kriipinud, pea valu andis ka järgi. Kõik ülejäänud kohad valutasid. Seega teatasin ma Peetrile, et mul on covid. Peeter vastas selle peale, et jälle. Esimest korda sellel nädalal. Ma ar...