Nädalavahetus

 No nii nädal läks nagu poleks olnudki. Kurjam see aeg käib liiga kiiresti. Laupäeva hommik. Kõik teavad ja, kes veel ei tea saavad kohe teada. Marlen on meie pere kõige laisem liige, kes leiab, et tema peab õhtuni magama. Hea küll vähemalt kella üheni. Laupäeval oli kell veerand kümme, kui Gregor teatas, et Marlen on üleval. Gregor ise läks samal ajal õue. Marlen vedeles diivanil ja ma tegin saatusliku vea. Ma tahtsin ainult head, aga välja kukkus nagu alati. Küsisin kuhu me jalutame lähme. Selle peale tuleb tavaliselt pikk vingumine. Ja ma olin selleks valmis. Kas seda oli vaja? Ei olnud. Marlen küsis hoopis vastu, kuhu jalutame. Piikspiikspiiks. Ma pakkusin välja, et lähme kommipoodi. Marlen luges kohe linnas olevad poed üles. Poodi on natuke üle kümne kilomeetri. Ei midagi erilist. Me pole ammu järjest nii pikka jalutuskäiku ettevõtnud. Ma teipisin kanna ja teele me asusime. Väljas oli ca 20 kraadi sooja, puhus õrn tuul ja päike oli pilve taga peidus. Super ilm jalutamiseks. Vormist oleme me mõlemad väljas. Ütleme parem, et pole ammu käinud ja seepärast oli tempo aeglane. Saime alla poole tunni käidud, kui päike tuli välja. Kellel seda jama veel vaja oli. Tempo langes veel. Poole tee peal ütlesin, et teeme plaanimuutuse. Lähme kõigepealt Peetri töö juurde ja lähme autoga linna. Alguses pidime linna minema ja, siis Peetri juurde. Loodusjõud olid meie plaani vastu. Külma dušši all oli nii hea, et ma oleks sinna jäänudki. Kuid pood ootas. Panin tossud jalga ja tahtsin nad kohe ära võtta. Kuna me pidime linnavahele minema, siis panin viisakamad tossud. Nüüd olid jalad paistes ja mitu villi kohal. Poes saime käidud ja kommid ostetud. Marlen võttis erinevaid lahtiseid komme ja mina pidin maksma. Pühapäeva hommikul hakkasin kõigile närvidele käima. Minu meelest ei ole normaalne kodus passida, kui mina tahan välja minna. Pika vaidluse peale otsustasime järveäärde jalutama minna. Seal läheb pool teed mäeäärest. Ei ole väga raske rada. Seda enam, et ilm oli pilves ja tuuline. Kohale jõudes oli jahe ja fliis tuli selga panna. Kui me teisele poole järve, mäeäärde jõudsime hakkas päike pilve vahelt piiluma. Väljas oli lämbe, hingata polnud midagi ja aina soojemaks läks. Mingi aja käisime, kui mina andsin alla ja ütlesin, et lähme tagasi. Hiljem jalutasime teiselpool järve. Seal kasvavad puud, on avar ja oli õhku. Nii see nädal läbi sai.