Otsustusvõimetu

 Ma tunnen ennast jätkuvalt halvasti. Hommikul pea valutas, keegi tagus labidaga mööda pead. Ütlesin Peetrile, et seekord mul pole covid, vaid ajukasvaja. Peeter ei saanud aru, mis seal kasvada saab. Ega ma ise ka saa aru, ma ei ole ju arst. Mõtlesin hommikul, et jätan kohvi joomata, äkki mõjub hästi. Mõjus ta jaa. Enesetunne läks hullemaks ja vererõhk oli minu jaoks kõrge. Tegin tassi kohvi ja läks paremaks. Lisaks võtsin ühe valuvaigisti, mis pikapeale hakkas mõjuma.

 Sain telefonikõne ja mulle pakuti tööd. Täpselt seda, mis mulle meeldib. Lattu silte tegema ja paigaldama. Ei mingit masina peal töötamist. Super, eks ole. Koht ise asub ca 25 minuti autosõidu kaugusel. Positiivseks on see, et seal ei ole vahetustega töö. Või kas see ikka on positiivne? Positiivne on see, et ei pea keset ööd ärkama. Samuti jõuaksin õhtul normaalsel ajal koju. Negatiivne on see, et kohe on algamas koolivaheaeg. See tähendaks, et lapsed peavad terve suve üksi olema.

 Ei läinud kaua mööda, kui helistati järgmisest kohast. Küll ma olen täna populaarne. Ja pakuti taaskord sobivat tööd. Nad kutsusid mind esmaspäevaks vestlusele. Täpsema info saan seega esmaspäeval. Ainuke mida tean on see, et tegemist on sama linnaga kuhu enne pakuti. Seal linnas on mitu erinevat ladu.

 Eks ma räägin oma perega ja vaatame, mis saab. Üldiselt polnud neil midagi selle vastu. Nad ju kõik suured ja saavad hakkama. Tuleb lihtsalt ära jagada erinevad kodused tööd ja vaadata, mis saab. Enne esmaspäeva ei saa midagi.