Marlen vingus hommikul jĂ€lle, et midagi ei ole sĂŒĂŒa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust sĂŒĂŒa, vaadata-oodata, mis pĂ€eval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ĂŒtlesin, et meil oleks vaja poes Ă€ra kĂ€ia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai lĂ€bi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega vĂ€ljas ja, siis lĂ€ksime linnavalitsusse. Enne meid oli ĂŒks inimene, kes seletas ja kĂŒsis sekretĂ€rilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mĂ”ndaaega seisnud, siis ĂŒtles ta sekretĂ€rile, et see kĂŒsiks, mis me tahame. Ătlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega vĂ”isime koju sööma tulla. Lapsed lĂ€ksid kooli tagasi, Peeter si...
Kommentaarid
Postita kommentaar