22.04.2016

Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole võimalik. Jõudsin õigeks ajaks kohale ja sain kohapeal fotovõistluse töid vaadata. Fotod olid seina peale pandud ja võitjatel oli juures mitmes koht. Paraku meil ei läinud hästi ja auhinnalisele kohale me ei tulnud. Kahju, aga mis teha. Vaatasin võidutööd ja ausalt öeldes ei näinud ma selles midagi erilist. Ma ei räägi seda kadedusest. Väljas oli pilte, mis oleks paremini esikohale sobinud. Kuid nagu enne öeldud, siis ilu on vaatajate silmis. Sellegipoolest tekkis mul järgmise aasta võistluse jaoks juba idee. Selle rakendamine võtab natukene aega (tahan seda teha Eestis), aga õigeks ajaks on pilt /pildid olemas. Peagi hakkasin lapsed esinema. Nagu ikka oli luuletusi ja tantse. Meie lapsed mõlemad tantsisd. Peab tõdema, et Gregori tants on nö pehmemaks läinud. Eelmise aasta suvelõpu tantsu esitades oli ta kuidagi kange. Täna vaatasin teda laval ja jäi mulje nagu ta oleks kogu elu tantsinud. Meie võistlusel osalenud pildid: Seejärel läksid lapsed trenni ja mina jäin selle lõppu ootama. Üle mitme nädala läksin neile järgi, et saaks nö kiiremini. Teadsin, et Gregori klassivennale tuleb teise klassivenna ema järgi. Kuid keda ma ei näinud oli klassivend. Marlen tuli, tõstis tukka üles ja näitas otsa ees olevat muhku. ??? Tuli välja, et nad olid mingit mängu teinud ja kogemata Gregori klassivennaga pead pidi kokku jooksnud. Marlenil läks hästi tema sai muhu, teisel lapsel oli kulm lõhki. Verd tuleb näopiirkonnast ohtralt ja nii kutsuti talle vanemad järgi. Marleni muhk: Meie läksime autosse ja sõit linna võis alata. Peale meie oli teel linna veel suurem osa Gregori klassilastest koos vanematega. Täna toimub jälle pidu, 4 lapse sünnipäev. Eelmisel sünnipäval kuulsin, kuidas osad vanemad rääksid järgmisest sünnipäevast. Küsisin, mis, kus, millal ja kas Gregor võiks ka kampa lüüa? Seega üks sünnipäevalastest oli Gregor, kuigi jah sünnipäev oli juba ammu. Mulle tundus see hea idee. Lisaks tuleb kõigile soodsam jagada hiljem arvet. Jõudsime kohta, kus saab mängida tennist, siseruumides. Esimese asjana said sünnipäeva lapsed keskuse poolt kingiks t-särgid. Seejärel oli aeg lastel süüa, nagu ikka võileivad soolased ja magusad, kartulikrõpsud jne ja joogid. Seejärel tuli juhendaja ja nad läksid temaga tegutsema. Mängiti palli, prooviti reketiga pallile pihta saada. Lõpuks said lapsed pallimeres hullata ja liumäest alla sõita. Hiljem sõid nad torti ja avasid kingitused. Gregor ütles, et tema tahab vurri saada. Tegelikult ma ei teagi, kuidas selle nimi eesti keeles on. Igatahes tegemist on vurri moodi asjandusega, mis seotakse nööri külge ja vistakse. Kuidas ta täpselt töötab ma ei tea. See oli Gregori suurim soov. Lisaks tahtis ta alguses jalgpalli kaarte ja nende jaoks albumit. Kuid sellest soovist ta loobus kiirelt, sest vurr oli unistus number üks. Vurr on selle hooaja nö trend. Gregori vurr: Gregor on juba mõndaaega rääkinud, et ta tahab uut koolikotti. Me oleme neid vaadanud, aga sobivat pole leidnud. Mõtlesime, et ei hakka enne sügist üldse pingutama. Kuid, kuna ootamatu üritus oli tulemas, siis mõtlesime meeldiva kasulikuga ühendada. Ostsime talle koolikoti samuti. Koti üle tal heameel ei olnud, aga vurr pani silmad särama. Väikese hilinemisega jõudis peole poiss, kellega Marlen enne kokku põrkas. Temal oli selleks ajaks haiglas käidud ja kolm õmblus tehtud. Tuleb välja, et meie Marlen on tõeline puupea. Hahha. Hea väheamalt, et Marlen ei pidanud õmblema minema. Poisse armid kaunistavad, aga türdukule ei sobi. Ma olin kogu sellest ümbritsevast kisast ja kärast täitsa väsinud. Kirsina tordil valutasid mul jalad, kuna panin uued kingad esimest korda jalga. Oleks pidanud rohkem istuma. Koju sõites oli poolel teel tahtmine kingad jalast võtta. Kuid ma ei saanud seda teha, kuna tõime ühe Gregori klassikaaslase koos emaga koju. Tuppa tulles ilmnes, et Peeter on enne meid koju jõudnud. Peeter küsis paariliselt juba eile, kas ta saab täna ta koju tuua. Kuna paariline sõidab siit nagunii mööda, siis ei olnud see probleemiks. Osad tööd ja tegemised said tehtud, aga homseks jäi veel päris palju teha.