Neuroloog.

Elu kulgeb arstivisiidist järgmise arstivisiidini. Seda, kui kiirelt möödub aeg, näen ma just tänu arstivisiitidele. Mul oli kolmas kord käia neuroloogi juures. Visiitide vahe on 6 kuud, mida on liiga palju. Nii see aasta mööda ongi läinud.

Neuroloog võtab suuremas linnas vastu. Alati tekitab lisa stressi parkimine. Haiglal on olemas tasuline parkla, kuid see on kallis. Barcelonas haigla juures parkimine on tunduvalt odavam. Siin maksab tund ca 8 €, Barcelonas maksin 3h eest 9€. Lisaks ehitatakse haiglale uut hoonet ja seoses sellega on osad tänavad suletud. Haigla kõrval asuvad mõned poed ja mõtlesin vaadata, kas seal saab parkida. Poodidel on vahel tasuta parkimine. Esimese poe juures ei vedanud, kuid teine oli tasuta. Koht leitud ja auto pargitud. Loetud minutid hiljem olin juba haiglas ja püüdsin oma visiiti registreerida. Vahepeal on kord muutunud ja seda saab teha alates 30 minutit enne. Kusjuures enne sai varem. Õnneks pidin mõned minutid ootama. Sain paberi, kuhu minema pean ja läksin oma aega ootama.

Nagu ikka sain oodata, minutid muudkui läksid. Juba 10 minutit hiljem sain sisse. Miks pannakse kellaaeg, kui sellest mitte kunagi kinni ei peeta. Ma ei kannata, kui ma pean ootama. Igatahes oli arsti esimene küsimus, kuidas ma ennast tunnen. Halvasti tunnen. Selle peale tegi arst suured silmad. Äkki peaks tihedamini visiite tegema. Küsis minu jutu lõpuks, kas mul on stress. Kust krt ma seda tean. Kuid vastasin, et tõenäoliselt on jah. Üle aasta on mul probleem ja sellele ei ole lahendust leitud. See tõenäoliselt tekitab stressi. Ma söön kilode kaupa tablette, milleks kui need ei aita. Arsti polnud midagi tarka öelda. Hästi kasvatatud inimene ei ütlegi midagi, kui pole midagi öelda 🤣. Mul õnneks on alati mida öelda 😁. Seega olen halvasti kasvatatud. See selleks. Järgmisena hakkas rohtude kohta küsima. Viimane kord käies sain uued rohud ja lisa info, kui ei sobi kirjutab perearst teised. Esimene rohi ei sobinud ja informeerisin perearsti. Tema muutis rohu ja võtsin seda. Miks mulle esimene rohi ei sobinud, ma enam ei mäletanud. Ja nii ma neuroloogile ütlesin, tema ei saanud aru, kuidas see on võimalik. Samas oleks ta mu haigusloo lahti teinud, oleks ta vastust näinud.

Kuna praegused rohud ei ole valusid ära võtnud, siis anti mulle 2 variandi vahel valida a) uued tabletid või b) botox süstid. Neuroloog alustas variandist b, kusjuures ta oli sellest väga vaimustatud. Ma olen enne lugenud, et migreeni vastu tehakse botoxi süste. Samas on päris palju neid, keda need süstid ei ole aidanud. Sama juttu räägiti ka arsti ukse taga. Süstid tehakse otsmikule, pähe, kukla ja kaela piirkonda. Antud süstid lõdvendavad lihaseid ka seetõttu peaks valu kaduma. Koguse määrab arst, kui palju see maksab ei öeldud. Negatiivse küljena öeldi, et paar esimest nädalat võib pea rohkem valutada. Samas on võimalus, et valu ei lähe ära. Vajadusel korratakse protseduuri 3-6 kuu jooksul. Ahjah silmalaod võivad selle tulemusena alla vajuda. See oli koht, kus ma olin kindel, et botoxi süste ei tule. Mul on hetkel suhteliselt normaalne nägu. Aastatega on jah kortse tulnud, kuid see on paratamatu. Juhul, kui ma laseksin botoxi teha, siis saaksin kortsuvaba näo. Kuid mis saab, kui botoxi mõju kaob? Kas jäängi ülejäänud ennast süstima? Ei aitäh. Alla vajunud silmalaugusid ei ole mul samuti vaja. Seega valisin uued tabletid, võib olla need toimivad. Uue visiidi lubas neuroloog varem, kui pol aastat panna (juba 4 kuu pärast on). Mulle tundub, et kuni peavalude põhjust ei leita, ei aita ka ravi. Põhjust tuleb otsida, mitte valu elimineerida. Valuvaigisteid on mul lubatud võtta maksimaalselt 10 päeval kuus. Mis ma ülejäänud päevad pean tegema, ma ei tea. Ma heal juhul mõnel päeval kuus ei võta valuvaigistit või võtan mõne tableti. Ma võtan liiga palju valuvaigisteid igapäev, aga ilma ma lihtsalt ei saa. Proovisin, et ei võta neid. Lõpuks olid valud sellised, et mitme tableti võtmine ei vähendanud valu. Eksperiment lõppes emo käiguga.

Ainuke võimalus oleks teine arst leida. Kuid see on võimatu. Seega lootusetu olukord. Vaatan, mis saama hakkab. Püüan rahulikult võtta ja küll ühel päeval kõik saab korda.