Komisjonis käidud.


Eile oli see päev, kus ma käisin arstlikus komisjonis. Sinna pidin ma minema sellepärast, et olen aastaaega olnud haiguslehel. Seal käivad kõik pikalt haiguslehel olnud töötajad.

Mul olid närvid läbi juba mitu päeva varem. Pole enne sellises kohas käinud ja seega puudub ettekujutus, mis seal tehakse. Sisestasin endale, et pean olema rahulik. Tuleb, mis tuleb. Otsust ei tee nagu nii mina. Valikuid on kaks töökõlbulik või mitte.

Kuna ma pole seal enne käinud, siia vaatasin googel mapist järgi, kuhu minema pean. Loomulikult asub selline asutus keset linna. Kõigil hea minna, v.a autojuhtidel. Ümbruskonnas on esiteks teetööd ja teiseks vähe parkimiskohti. Need kõik on tasulised, kui muidugi koha leiad. Muna leidsin, et lihtsam on kaugemale parkida. Kaugemal oli suur ja tasuta parkla, kus alati on kohti. Vahel juhtub erandeid nagu, siis kui on kiire. Parkla oli silmini täis. Ma tiirutasin pikalt ringi, kuni leidsin koha, kuhu auto mahtus. Suure auto viga on see, et teda ei saa igale poole parkida. Ta lihtsalt ei mahu. Auto pargitud hakkasin astuma, liikumine on tervisele kasulik. Hommikupoole on jahedam ja seega mulle sobis.

Jõudsin õigeks ajaks kohale ja registreerisin ennast vastuvõtus. Esitasin isikut tõendavad ja uuringute dokumendid. Seejärel jäin oma korda ootama. Juba hommikul tundsin ennast halvasti ja kohapeal hakkas eriti paha. Ei tea kas ootusärevusest või hoopis jalutamise tulemusena. Lõpuks kutsuti mind sisse. Kabinetis oli üks arst (ma eeldan, et arst, kuna ta ei tutvustanud ennast). Küsis mis mul on ja nii ma kõigest rääkima hakkasin. Pea tagus ja sees keeras saamal ajal eriti hullusti. Kõik vajalik kirja pandud tahtis arst mõned testid teha. See puudutas minu pearinglust. Seisin püsti, jalad koos ja tema vaatas. Mina kõikusin, ma ei saa seista paigal. Seejärel pidin otse kõndima, mis läks ka vähe viltu. Ausõna endal on piinlik niimoodi kõndida. Viimasena pidin silmad kinni panema ja kõndima, arst hoidis käest. Kuidagi ta liigutas mind nii, et mulle lõi tugev valu pähe ja palju ei puudunud, et kõik oleks välja tulnud. Tegin silmad lahti. Arst sai aru, et midagi juhtus ja ütlesin talle. Seejärel paluti mul istuda, rohkem teste ei tehtud. Arst esitab komisjonile minu paberid ja enda ettepaneku. Tema leidis, et ma olen jätkuvalt töökõlbmatu. Lõpliku otsuse teeb komisjon. Maksimum aeg, mis haiguslehte pikendatakse on 6 kuus. Peale seda vaadatakse edasi, mis saab. Ootan ja loodan, et ehk nüüd hakatakse mind uurima ja selgub tõde. Ma võtan rahulikult ja vaatan, mis saab.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.