Jätkuvalt haiguslehel.

Peagi saab aasta sellest, kui jäin haiguslehele. Täiesti uskumatu, et juba saab aasta. Kuid hoopis hullem on see, et miski pole paremaks läinud. Minu tervislikseisund on sama, kohati isegi hullem. Kas see on normaalne? Ei, ei ole.

Ma olen selle ajajooksul korduvalt arstide juures käinud. Tundub, et pole piisavalt käinud või pole õige arsti juurde sattunud. Uuringutest on tehtud TAC- kompuuteruuring, mis kestis ca 5 minutit. Tulemus oli, et kõik on korras.

Seejärel käisin testil seoses sellega, et pea käib ringi. Ma ei tea, kuidas antud testi nimi on. Igatahes pandi prillid ette ( nendega tekkis tunne nagu oleks joonud) seejärel pidin jälgima punkti seinal. Mingid andurid pandi ka külge. Arst liigutas mu pead, andurid registreerisid info. Lõpptulemus oli see, et kõik korras. Lisaks käisin veel kuulmist kontrollimas. Jälle andurid külge ja väiksesse ruumi istuma. Seejärel lasti korda mööda kõrvadesse heli. Mina pidin märku andma, kui kuulen. Seal ilmnes, et ühepoolega kuulen natuke halvemini. Järgnes käik arsti juurde, kes tegi kokkuvõtte. Kõik pidi enam vähem olema, muretsemiseks pole põhjus. No selles ma kahtlen, muretsen ikka. Lisaks sain harjutused ja pean mõne kuu pärast tagasi minema. Harjutusi ma teha ei saa, kuna pea hakkab ringi käima. Tegemist on pea keeramisega erinevates suundades. Täiesti lootusetu juhtum olen.

Käisin visiidil tööandja poolses kindlustuses. Sealt anti mul paberid komisjoni minemiseks. Kus pean hakkama tõestama, et ma pole simulant. Ausalt öeldes käiks ma parem tööl, kui taluks neid valusid ja pearinglust. Komisjon peab otsustama, kas tunnistada mind töökõlblikuks või mitte. Kuidas seal läheb ja mida tehakse, ma ei tea. Ma pole kunagi sellises kohas enne käinud. Ma annan teada, kui käidud.