Veterinaar.

Kõik sai alguse sellest, et Gregoril oli vaja õpikust koopiaid teha. Tal on kodused ülesanded vaja teha. Selleks, et kogu teksti mitte ümber kopeerida võib koopia teha ja sinna peale kirjutada. Miks vihikusse ei või kirjutada seda ma ei tea. Siine kool „hiilgab“ kohati totrustega. Tavaliselt, kui kellelgi on koopiaid vaja, siis anname Peetrile kaasa ja ta teeb tööl ära. Me pole pidanud vajalikuks endale printerit-koopiamasinat osta. Seekord läks Gregoril meelest ja nii me Peetri töö juurde läksime. Enne käisime veel poest läbi, et homseks saia osta. Lisaks saime lõpuks ostetud kakao, mida oleme juba 3 korda ostmas käinud. Mis teha, kui mälu pole.

Koopiad saime tehtud ja mulle meenus, et peaks kutsika (minu auto) õlitaset kontrollima. Hoolsad autoomanikud vahel kontrollivad auto tehnilist seisundit. Mul täna meenus, et võiks seda teha. Seda enam, et olime nagunii töökojas. Tegelikult saan ma ise õlitaseme kontrollimisega hakkama. Kuid kutsikal mul seda teha ei meeldi. Tal on kuidagi peenike õlivarras ja ma ei saa seda tagasi. Ju ma pean harjutama. Lõppude lõpuks töökojas võib seda mehhaanik teha 🤣. Peeter vaatas kõik, mis vaja üle ja kõik on korras. Muidugi ei jätnud ta mainimata, et mul ei ole mitte mehhaanikut vaja, vaid hoopis veterinaari. Täpsustuseks, Kutsikas on Peugeot ja kapotti peal on lõvi. Seega edaspidi külastan ma oma autoga loomakliinikut. Huvitav, mis seal asjast arvatakse?