Silmaarst.

Esimesed prillid sain ma kooliajal. Ma täpselt ei mäleta, aga kuskil 7ndas või 8ndas klassis. Ma olin terve klassi peale ainuke, kes kandis prille. Seega said minu prillid hetkega populaarseks. Klassis olin ma ainuke, kes prille ei kandnud 😆. Minu prillid olid alati teistel ees.

Peale seda läks aeg mööda ja ma ei kandnud pikalt prille. Kui ma esimesse kohta tööle läksin käisin silmaarsti juures. Töötasin igapäevaselt arvutiga ja nii mulle prillid kirjutati. Tollel hetkel nö väiksed +0.5. Käisin prillipoes ja sain igavesti uhked prillid. Mäletan, et need läksid mulle päris palju maksma. Kui ma ei eksi, siis kuskil 1700 eeki, aasta oli 1998. Neid prille ma kandsin ja nad on mul siiani alles.

Üldiselt olen ma kehv arsti juures käia ja nii ma aastaid silmaarsti ei külastanud. Enda arust nägin piisavalt ja prille ei vajanud. Viimane kord kontrolliti silmi 2019.a. lõpus, kui käisin perearsti juures tervisetõendit uuendamas. Seal öeldi, et jään nö piiri alla ja võiksin prillide peale mõelda. Tollel hetkel oli number +0.8. Ei midagi hullu, nö vanainimese lugemisprille pidin vajama. Sain tõendi kätte ja muu polnud enam oluline.

Viimastel kuudel olen täheldanud, et näen halvasti. Viimane kord perearsti juures käis ütlesin seda ja sain silmaarsti juurde aja. Huvitaval kombel sain aja juba selleks aastaks. Üldiselt siin saab silmaarsti juurde kiiresti. Mina pidin kaks nädalat ootama.

Lõpuks oli õige päev käes ja nii ma arsti juurde läksin. Arsti ukse taga ei olnud inimesi. Tavaliselt on seal pikk järjekord (ma olen lastega sama arsti juures käinud). Minu viimastel arstivisiitidel sain ukse taga oodata. Seekord kutsuti sisse täpselt õigel ajal. Uskumatu, positiivne algus. Mind suunati tooli istuma ja küsiti, mis mureks. Ma kõiki muresid ei hakanud ette lugema 😁ütlesin, et ei näe kaugele. Seejärel tuli üks silm kinni katta ja tähti öelda. Alguses nägin normaalselt, aga lõpuks olid väiksed ja vajusid nö laiali. Mulle pandi prillid pähe ja hakati sobivat suurust proovima. Lõpuks nägin väikseid tähti ja seega oli proov lõppenud. Arst klõbistas arvutis ja ütles, et mul on prille vaja. Ausalt öeldes ei tulnud see üllatusena. Üllatas hoopis see, et mul on vaja -0.75 prille. Seega on mõne aastaga suur muudatus toimunud. Mulle tundub, et tänu rohtudele, mida ma võtan on asi eriti kiiresti halvenenud. Teine variant, et ma hakkan vanaks jääma ei ole lihtsalt võimalik 🤣. Igatahes pean ma minema prille ostma, millal ma seda teen ma veel ei tea. Ma kodustele juba ütlesin, et ma hakkan ka intelligentseks 😁. Ainuke, kes meil prille ei vaja on Gregor. Seega edaspidi oleme perekond intelligentsed.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave