Reis 1.

Teen lühikokkuvõtte reisist. Seekord käisime lennukiga, kiirem ja soodsam. Peale piletite ostmist tekkis küsimus, kuidas me saame lennujaama ja tagasi. 

A. Minna oma autoga ja jätta lennujaama parklasse.

B. Võtta rendiauto.

C. Ühistransport.

D. Kedagi paluda viia-tuua.

Viimased kaks varianti langesid kohe ära. Esiteks pole õigel ajal sobivat transporti ja teiseks läheb see kalliks. Kedagi paluda meile lihtsalt ei meeldi. Seega jäi alles tervelt 2 varianti, uurisin mõlemat. Ilmnes, et rendiauto võtmine läheb kallimaks, kui kohapeal parkimine. Täiesti uskumatu. Ma olen alati arvanud, et lennujaamas on maailma kallim parkla. Vot ei ole. Lennujaamas parkimisel oli mitu varianti a) lennujaama enda parklad, b) parklad, mis on kaugemal. Teine variant on selline, et broneerid parkimise ja enne lennujaama jõudmist helistad autole tullakse järgi. Ja viiakse, kuhugi eemal asuvasse parklasse. Tagasi tulles helistad uuesti ja auto tuuakse terminaali ette. Kiire, mugav ja kõige parema hinnaga. 

Mõtlesime ja võrdlesime hindasid. Lõpuks otsustasime lennujaama parkla kasuks. Seal sai samuti mitme parkla vahel valida. Mida lähem parkla, seda kallim. Kõige odavamasse viis ja tõi buss tasuta teatud aja järel terminaali. Meie valisime parkla, kust oli ca 3-4 minutit terminaali jalutada. Päevahinnaks tuli natuke alla 10 €, minu meelest hea hind. Igatahes oli tagasi jõudes auto oma kohapeal ja kõik oli korras. 

Lend Hispaaniast Eestisse läks kiiresti 3h ja 17 minutit, lennuk väljus õigeaegselt. Ja nii me lõpuks Eestisse jõudsime. Lennuk jäi terminaali kõrvale seisma ja seega tuli soojast lennukist õue astuda. Krt külm oli. Õues oli pilves ja ei kübetki päikest. Kusjuures ma võtsin päikseprillid kaasa. Ülejäänud naersid mu üle, et Eestis ja paistab päike. Nende arust võtsin täiesti ilmaasjata prillid kaasa. Mul on päikseprillid alati kaasas, sest ükskord tuleb päike välja. Kõlab uskumatult, aga tervelt üks kord kogu Eestis oldud ajajooksul läks mul prille vaja 🤣. Vähemalt läks vaja.

Üheks Eestis käimise põhjuseks on alati mõne dokumendi vahetus. Nii ka seekord. Gregori pass kehtib suveni ja seega otsustasime talle id-kaardi teha. Ma oleks selle internetist ära tellinud, kuid vahepeal muudeti korda. Nimelt üle 12.aastased peavad sõrme jäljed andma, Gregor pole andnud. Uut passi veel ei telli, kuna alla 15.aastased saavad 5 aastaks, seega ootame. Nii me rõõmsalt sammud politseisse seadsime. Kohale jõudes ilmnes, et paljud olid sama juba enne meid teinud. Kusjuures üle ruumi hõljus pohmaka hais väkk. Jäime esimese teenindaja juurde ootama. Gregoril oli vaja teha pilt, allkiri anda ja näpujäljed anda. Tuli välja, et kõik saab automaadis teha. Lisaks oli mul vaja numbrit teenindaja juurde, et volitus teha. Kuna id-kaart ei pruugi õigeks ajaks valmis saada, siis saab keegi kolmas selle kätte ja saadab järgi. Täiesti lihtne ja kiirelt teostatav plaan. Kas ikka on? Kõik teenindajad, kellega me kokku puutusime rääkisid aktsendiga eesti keelt. Vene keelt rääkisid selle eest perfektselt. Üldse oli eesti keelt rääkivaid inimesi mõni üksik peale meie. Igatahes seisime automaadi järjekorda, meie ees oli ca 15 inimest ja 20 inimest oli teenindaja juurde, et volitus teha. Eelnimetatud toiminguid sai teha 4 boksis ja juhendamas oli 2 teenindajat. Seega peaks kiirelt minema. Ma koguaeg muretsesin, et teenindaja juurde number tuleb enne. Seisime meie järjekorras ja see ei liikunud absoluutselt. Inimesed läksid boksi ja viibisid seal pikki minuteid. Osad olid koos pereliikmetega, kellega vahepeal konsulteeriti. Kohendati soengut, make up, räägiti juttu. Tehti uued pildi ja eelnev protseduur kordus. Vahepeal kutsuti teenindaja ka appi. Täiesti ebanormaalne. Selleks ajaks, kui järg meieni jõudsime oli ca 45 minutit läinud. Sattusime boksi, kus oli teenindaja, kes hakkas vene keeles rääkima. Mus mõttes nagu???? Mõne minutiga sai Gregor pildid tehtud, näpu jäljed ja allkirja antud. Ja jäime järgmisse järjekorda edasi ootama. Seal oli jäänud 14 inimest enne meid. Seega pea tunniga teenindati 6 inimest. Vot see on tase. Me ootasime veel peaaegu tunni ja selleks ajaks oli jäänud 8 inimest enne meid. Meil oli vaja juba järgmisse kohta jõuda. Nii ütlesin ma, et lähme minema. Ma tellin kodulehelt kiirdokumendi (maksan rohkem), aga see on mul tehtud enne, kui 3 valgusfoori tagant minema saame. Ja nii me ka tegime ja lubatud ajaks oli tellimus tehtud. Seega istusime täiesti mõttetult politseis, kuna Eesti vabariigi kodanikuga seal keegi tegeleda ei viitsi. Gregori dokumendi saime kätte 2 päeva hiljem. Nüüd on isikut tõendavate dokumentidega mõneks ajaks rahu majas. Kuigi minu id-kaart aegu järgmine aasta. Uuendada ma seda ei saa, kuna sõrmejäljed vaja anda. Ja seda avastasin ma alles koju tagasi tulles. Kuid pole hullu, eks järgmine kord lähen ja annan. 

Jätkub.