Sõltuvus või mitte?

 Sõnal „sõltuvus“ on mitu tähendust:

Sõltuvus ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on metafüüsikas suhe, milles üks entiteet määrab teise olemasolu või omadused.

Sõltuvus on olukord, milles mingit laadi elamused etendavad inimese elus ebanormaalselt olulist osa.

Sõltuvus on sõltuvusaine ülemäärase tarvitamisega seotud psüühiliste (psüühiline sõltuvus) ja kehaliste nähtude (füüsiline sõltuvus) kompleks.

Sõltuvus on süntaksis teatud suhtetüüp.

Stohhastiline sõltuvus on juhuslike suuruste vaheline seos.

Emotsionaalne sõltuvus on ülemäärane kiindumus.

Sotsiaalne sõltuvus on võimetus end iseseisvalt ülal pidada või iseseisvalt igapäevaeluga toime tulla.

Funktsionaalne sõltuvus on olukord, kus ühe muutuja väärtus määrab teise muutuja väärtuse.

Minu pere teatas, et mul on sõltuvus. Mina nendega nõus ei ole. See, kui inimesele miski huvi pakub ei ole veel sõltuvus. Kusjuures nende arvates peaksin ma arsti juurde minema 🤣. Vot tulid mul tarkurid välja.

Kogu teema on jalgpallis. Ma olen neile aasta aega rääkinud, et see aasta on jalgpalli mm. Hoiatasin neid, et telekast näeb ainult jalgpalli. Kogu elu käib jalgpalli järgi. Kas nemad kuulasid tundub, et mitte. See, et neid ei huvita jalgpall pole minu probleem. Minu probleem on see, et pean tavaelu ja jalgpalli mängud ühendama. Kohati on see keeruline ülesanne.

Näiteks oli eelmine nädalavahetus Gregoril korvpallimäng. Samal ajal oli jalgpall. Hea on, et telefonid ja internet on leiutatud. Ma ei kujuta ette, kuidas muidu saaks. Igatahes seni, kui poisid sooja tegid, läksime meie baari. Ma eeldasin, et seal saab jalgpalli telekast vaadata. Vot ei saanud. Seega telefon välja ja mäng käima. Mäng sai selleks hetkeks läbi, kui korvpall hakkas. Uh, sain ühele tegevusele keskenduda...mõneks ajaks. Peagi hakkas teine jalgpallimäng ja seda oli ka vaja vaadata. Ma olin täiesti kindel, et saan kõõrdsilmsuse 🤣. Ühe silmaga vaatasin ühte ja teisega teist mängu. Nagu sellest oleks veel vähe olnud, siis olid mõlemad mängud põnevad 😁. Vaene mina. Mul hakkas palju kergem, kui korvpall läbi sai. Sain ainult ühele mängule keskenduda. Kuid ees ootas koju sõit ja jalgpall käis. Peeter pakkus, et ta sõidab ise tagasi. Kuid tal puus valutas ja otsustasin seda ise teha. Telefon läks armatuuri peale ja nii sain „jälle“ ühe silmaga mängu jälgida. No selline asi ei ole tegelikult lubatud. Kraavi me ei sõitnud ja jõudsime ühes tükis koju.

Õhtul oli vaja linna poodi minna. Nagu ikka hakkas mäng ja jälle aitas telefon hädast välja. Mul oli täiesti ükskõik mida teised minust arvasid. Igaühe jaoks on omad prioriteedid. Ma ei hakka kõiki näiteid kirja panem. Muidu äkki jääb mulje, et mul ongi sõltuvus 🤣.

Järgmine pühapäev saab MM läbi. Huvitav, mida ma siis tegema hakkan? 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.