21 SAJANDI PRIVAATSUS.

Telefonikõne:

„Google Pizza, tere päevast, kuulan teid!“

„Mis see oli?!“

„Google Pizza. Mida tellite?“

„Noh… Kas see pole siis Mafiooso Pizza?“

„Oli küll, aga Google ostis ta ära ja nüüd hõlmavad meie teenused Eestis kõike.“

„Väga hea. Tellimuse võtate?“

„Loomulikult. Kas võtate oma tavalise tellimuse?“

„Tavalise tellimuse??? Kust teie teate, mis mu tavaline tellimus on?“

„Teie mobiilinumber on meie andmebaasis sees. Viimased 32 korda olete meilt tellinud suure Francescana, topeltjuustu, topeltsingi ja mustade oliividega.“

„Vau! Poleks arvanudki…“

„Sel ajal, kui me teie tellimust täidame, lähete te harilikult kõige lähemasse poodi, Konsumisse, ja ostate 6-paki A. Le Coq Premiumi. Muide, õlut ma ei soovita – see lihtsalt ei sobi pizza juurde. Kui te võite endale keset päeva veini lubada, siis ma soovitaksin…“

„Pidage nüüd kinni, kurat võtaks! Kust, saadanas, te seda teate?!“

„Teie Swedbanki pangakaardi tehingute andmed jooksevad meie andmebaasi. Igaks juhuks…“

„Kui ma nii näljane poleks, siis ma ütleks teile, mis ma sellest arvan! Aga olgu. Niisiis…“

„Vabandage, kas võib teile nõu anda?“

„Noh, hea küll.“

„Kas te olete kursis meie täieliku pitsamenüüga?“

„Ei.“

„Alates sellest kuust pakume uut täiustatud Vegetarianat brokkoli ja paprikaga, juurde võiksite võtta vähesoolast mineraalvett.“

„Brokkoli? Paprika? Mage? Olete te hulluks läinud? Ma vihkan seda kõike!“

„Mõistan, kuid see on teie tervise huvides. Pealegi on teie kolesteroolitase väga kõrge…“

„Kust te seda teate?“

„Meie firmal on maailma suurim andmebaas. Teie telefoninumbri järgi teame me teie nime, sealt järgneb isikukood ja sealt perearsti andmed teie tervise kohta.“

„Ma sülitan teie andmebaasi peale! Ma ei taha taimetoitu! Ma võtan rohtusid ja võin seepärast süüa, mida tahan, selge?“

„Mul on kahju, aga viimasel ajal pole te tablette võtnud.“

„Mida kuradit! Kust te teate? Nuhite mu järel iga päev vä?“

„Ei-ei! Lihtsalt meil on andmed kõigi linna apteekide kohta ja viimast korda käisite seal kolm kuud tagasi. Korraga saate retsepti järgi 30 tabletti.“

„Kurat, see on õige! Ja kust te seda teate?“

„Ikka teie pangakaardilt. Aga sel kuul olete kõvasti rohkem kulutanud, kui tavaliselt. Pärast pitsatellimust jääb teie arvele mõnisada eurot, nii et soovitan kuni palgapäevani kokkuhoidlik olla..“

„Sa vana raisk… Kas ma ei või teile näiteks sularahas maksta, mis? Mis te nüüd ütlete?“

„See on võimatu. Te maksate sularahas ainult koduabilisele, et tema pealt makse ei peaks tasuma. Ülejäänud raha mängisite kasiinos maha. Meil on mõned huvitavad oletused, kust te sularaha saate, aga ma ei hakka teid nendega tüütama.“

„Vaat kus elajad! Kust te teate, palju ma oma koduabilisele maksan?“

„Noh, ta paneb selle raha SEB Panka oma arvele ja kannab siis emale üle, selgituses ilusasti, kust raha pärit.“

„Minge õige p***e!“

„Kuidas soovite. Kahetsen, aga teiega suheldes ilmub kogu see info automaatselt arvutiekraanile ja ma tahan teid ainult aidata. Arvan, et peaksite perearstilt retsepti küsima ja uued tabletid välja ostma.“

„Kuule, sina…! Mul on kõrini nendest neetud arvutitest, andmebaasidest, internetist, Google´ist, Facebookist, Twitterist ja eraelu täielikust puudumisest 21. sajandil!“

„Palun ärge ärrituge, see pole teie huvides…“

„Ole vait! Juba homme sõidan sellest nuhkimisest kaugemale. Sõidan näiteks Fidži saartele, või kuhu iganes, kus pole arvuteid, internetti, telefoni ega inimesi, kes mind kogu aeg jälgivad…“

„Ma saan teist aru…“

„Viimast korda kasutan kaarti selleks, et osta endale lennukipilet maailma lõppu!“

„Väga tore…“

„Tühistage see pitsatellimus. Ma ei taha seda.“

„Hästi… Juba tühistatud. Kui lubate, siis veel üks pisike detail…“

„Mida kuradit te veel tahate!?“

„Tahan teile lihtsalt meenutada, et teie pass on aegunud…“