Töö ja haigusleht.

 Päevad ja nädalad lähevad kiiresti. Ja nii jõudis kätte aeg, kus oli vaja haiguslehte pikendada või hoopis lõpetada. Eelkõige sõltub kõik arstist, kuidas tema otsustab. Mina andsin arstile teada, et olukord on muutusteta. Mulle hakkab tunduma, et neid muutusi ei tulegi. Kuidagi pikale on see kõik läinud. Järelikult kuskil, mida ongi, mis tekitab probleeme.

Igatahes leidis arst, et ma võin veel kuuaega haiguslehel olla. Ees ootas kõige ebameeldivam osa. Haigusleht tuli tööjuurde viia. Ma ei ole siiani arusaanud siinsest süsteemist. Arst avab haiguslehe ja väljastab selle teatud ajaks. Tema poolt antud haigusleht tuleb tööandjale viia. Järgmisel arsti visiidil antakse uus haigusleht ja see tuleb taaskord tööandjale viia. Miks ei võiks viia haiguslehe, siis kui terveks oled saanud. Tööandjat saab ju informeerida, et oled haige. Kuid elades siin tuleb siinseid reegleid järgida. Ja iga kuu töö juures käia. Ma tunnen ennast igakord halvasti, kui pean uue haiguslehe viima. Selline tunne, et tööl vaadatakse mind, kui tööpõlgurit. Kuid mida ma teen, kui mul on terviseprobleem.

Enne teele asumist võtsin hommikused rohud, kuid pea ikka valutas. Kohale jõudes läksin kontorisse ja see oli kinni. Tuli välja, rt nad on teiselpool asuvas kontoris. Mul polnud eriti tahtmist mööda territooriumi käia. Lootsin, et saan kiirelt ja vaikselt käidud. Ei jäänud muud üle, kui teise kontorisse minna. Andsin oma haiguslehe ja mult küsiti, mis see on. Ütlesin ja sellega teema lõppes. Auto juurde jõudes tundsin, kuidas sees keerab ja pea valutas eriti hullusti. Kuid selleks korras oli käidud. Kodus võtsin ühe eriti tugeva valuvaigisti. Ja läks natuke paremaks. Läks mööda kuskil tund, kui sain sõnumi. Sõnum tuli tööjuurest, olin üllatunud. Ilmnes, et hooaeg on lõppenud ja ma pean järgmine päev paberitele järgi minema. Mis mõttes nagu? Kuidas nad saavad töölepingu lõpetada, kui ma olen haiguslehel. Ma just viisin uue haiguslehe, kas ma selle eest enam raha ei saa? Ühesõnaga pea oli küsimusi täis ja täpselt null vastust. Uurisin internetist, aga midagi tarka ei leidnud. Seega tuli oodata. Samas juhtus peale sõnumi saamist ja mõtlemist midagi ootamatut. Ühel hetkel panin tähele, et pea ei valuta. Mõtlesin, et ükskord ometi oli tabletist kasu. Muidu söön neid nagu komme, kuid kasutegur on null. Mida päev edasi läks seda imelikum asi tundus. Isegi õhtul pea ei valutanud. Ma ei saagi aru, kuidas see võimalik on. Lihtsalt üks hetk valu kadus, kohe peale teadet, et hooaeg on lõppenud. Kas mul stress seoses tööga? Ei tea ma seda. Järgmine päev tuli valu tagasi, kui palju nõrgemalt, kui enne. Järgmisel päeval läksin uuesti kohale. Jõudsin kontorisse ja ütlesin, miks tulin. Selle peale helistati kellegile ja mulle öeldi kuhu ma minema pean. Tuli välja, et teise kontorisse, kus on suur ülemus. Appi! Tema on isik, kellega ma üldse kohtuda ei taha. Kuid valikut polnud. Kohale jõudes tervitas ta mind rõõmsalt. Võttis mu paberid ja ütles, miks leping lõpetatakse. Hooaeg on läbi ja neil enam tööd pole. Talveks pannakse uksed kinni. Kuid, kuna ma olen haiguslehel, siis sain lisa paberid. Need pean viima eraarsti juurde. Minu haigusleht läheb edasi, lihtsalt viima pean ta teise kohta. Uhhh, kohe kergem hakkas. Ülemus küsis, kuidas mu tervis on ja rääkisime natuke aega juttu. Küsisin ta käest, kas ma järgmisel hooajal saan tagasi tulla. Tema arvas, kui ma terve olen saan. Kuid ütles, et räägime. Midagi positiivset vähemalt. Peeter ei jõudnud ära imestada minu jultumus töö kohta küsida 😁. Tegemist oli hoopis enesekindlusega. Alati tuleb vaadata olukordi pikemas perspektiivis. Kevad ei ole kaugel ja ühel päeval on mul tööd vaja. Seega tuleb kõiki võimalusi uurida. See, et mul tervisega probleemid tekkisid ei tähenda, et ma halb töötaja olen. Kõikjal eelistatakse töötajaid, kellel on kogemus. Minul on see ju olemas ja järgmine aasta on neil töötajaid vaja. Eks näis, kuidas asjad lähevad. Ma püüan mitte ette muretseda.