Kvaliteedikontroll.


Laupäev on küpsetamisepäev. Panin taina kerkima, tegin tavalise pärmitaina. Retsepti olen eelnevalt jaganud, seega ei hakka hetkel lisama. Täna on plaanis teha liha-, kartulipirukaid ja kreemisaiu. Lihapirukate täidis:

Hakkliha 500 gr

Sibul 1 tk

Küüslauk 5 küünt

Maitseained

Kreemisaiad:

Piim 100 ml

Vahukoor 200 ml

Suhkur 100 gr

Vaniljesuhkur 2 tl

Tärklis 2 spl

Munad 2 tk

Munad vahustada suhkrutega, lisada tärklis. Piim, vahukoor kuumutada keemiseni. Lisada munadele pidevalt segades. Seejärel kuumutada paksenemiseni.

Hakkasin mina kartulipirukate täidist tegema. Olgu öeldud, et pole neid enne teinud. Eilsest jäi kartuleid järgi ja mõtlesin, kuidas need ära kasutada. Vaatame kas sünnivad süüa 😁.

Kartulipirukate täidis:

Keedetud kartulid

Piim

Riivitud juust

Petersell

Kartulid purustada, lisada piim, juust ja petersell.

Gregor tuli kööki, mina olin seljaga tema poole. Tundsin, et ta teeb midagi, kuidagi vaikseks jäi. Vaatasin ja tema proovis keedukreemi. Järgmisena teatas ta, et proovib hakkliha. Ühesõnaga mul oli köögis kvaliteedikontroll 😂. Nii peabki ühes õiges köögis olema. Keegi, kes kiidab tehtud. Pirukate tegemise ajal käis Gregor uuesti kvaliteeti kontrollimas. Ise öeldes, et ta on kvaliteedikontroll.

Ahjust välja võttes teen ma pirukad märjaks ja seejärel panen rätiku peale. Pirukad jäävad alati pehmed ja saavad kiirelt otsa.

            Kartulipirukad
              Lihapirukad
          Kreemisaiad


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave