Aasta.

Täna aasta tagasi jõin ma viimase tassi kohvi. Peale mida mul hakkas halb. Süda puperdas, vererõhk tõusis liiga kõrgele. See omakorda tähendas, et jälle kord olen ma kohvijoomisega üle pingutanud. Tegemist ei olnud esimese ega ka viimase korraga.

Ma olen sellises olukorras korduvalt olnud. Kui ma kohvi joon, siis suurtes kogustes. Ma tean, et see pole tervislik, aga teisiti ma ei oska. Kas kõik või mitte midagi. Nii kõlab minu moto.

Tavaliselt püüan ma ennast nö ohjes hoida ja mitte väga palju päevas kohvi juua. Kuis see piir tuleb kiirelt kätte ja ületan selle alati. Mul on madal vererõhk ja seega on kasulik mõistlikkuse piirides kohvi tarbida. Vahel ma seda teen. Joon 2 tassi päevas. Tass on mul korraliku suurusega, poole liitrine 🤣. Ei oska mina väiksemast juua. Kuskil kohvikus kohvi joomine on tõeline piin, liiga väiksed tassid. Pole hullu, alati võib mitu tassi juua. Seega 2 tassitäie joomine kodus on liig, mis liig. Positiivne kogu asja juures on see, et joon kohvi piimaga. Samas kohv ise on kange.

Kohvi läheb mul iga kuu 0.5 kg ja rohkem. Nüüd, kui ma kohvi ei joo, läheb minimaalselt. Peeter joob hetkel ainukesena ja seda ka ainult nädalavahetusel. Tööpäeviti joob ta töö juures. Seega kohvi pealt hoiame hetkel kokku.

Ma olen seda kohvitamist korduvalt maha jätnud. Vahepeal ei joonud ma mitu head aastat. Aga, siis pöördun vanale rajale tagasi. Miks ei tea isegi. Kohe, kui halb hakkan jätan jälle maha. Näis, kui kaua seekord vastu pean.

Tavaliselt on esimesed nädalad peale kohvijoomise lõpetamist rasked. Mul tekivad alati peavalud pärast seda. Kahju, et seekord ei saa peavalusid ja kohvi ühendada.

Eks ma joon teed ja vett edasi, ongi tervislikum.