Barcelonas.

 Peale Marleni ärasaatmist oli meil plaanis minna vaateplatvormile ja mereäärde. Kuid kõigepealt tuli parklast auto leida ja ära sõita. Enne seda oli vaja parkimise eest maksta. Üks toiming, mis peaks kiirelt minema. Vot seekord mulle tundus, et me jäämegi sinna. Ma olen enne ka parkimisautomaadis maksnud ja seega ei olnud tegemist millegi uuega. Sisestasin pileti, nägin hinda ja hakkasin pangakaardiga maksma. Error!!! Ei toiminud viipe-tavaline makse. Proovisin uuesti, mitte midagi. Läksin kõrval automaadi juurde, kuna arvasin, et esimene lihtsalt ei tööta. Täpselt sama lugu. Uh, mida teha oli ainus mõtte? Ühtegi inimest peale meie ei olnud. Peagi tuli veel üks inimene maksma. Ütlesin talle, et automaadil on mingid probleemid ja maksta ei saa. Tema proovis ja ei saanud samuti maksta. Samal ajal saabusid veel ühed inimesed. Proovisid ühes ja teises ja said makstud. Mina palusin nende abi. Kusjuures vahepeal olid nad jõudnud infosse helistada. Liiga lihtne, ma ei tulnud selle pealegi. Igatahes õnnestus lõpuks ära maksta ja saime sealt tulema.

Järgmisena läksime lennujaama taga olevale vaateplatvormile. Seal saab õhkutõusmisi ja maandumisi vaadata. Ilm oli pilves ja seega läks pool vaatest kaduma. Kuid me ei lasknud tujul langeda. Seal kõrval on matkarajad ja oja, kus oli päris palju kilpkonnasid. Käisime neid vaatamas ja jalutasime natuke. Seda kõike juba enne kella 07.00 hommikul. Mere poolt paistis päikesetõus ja otsustasime sinna minna.

Mereääres ootas meid jätkuvalt pilves ilm ja tuul. Päike paistis kuskilt kaugustest. Nii palju, siis päikesetõusust. Kuna meil kiiret ei olnud otsustasime jalutada. Seda rõõmu ei jagunud kauaks. Järsku läksid taevaväravad lahti ja vett kallati ämbritega alla. Jooksuga autosse, õnneks me ei olnud autost väga kaugel. Riided said märjaks, aga soe vihm oli. Jäime autosse istuma ja kuulsime müra. Tuli välja, et me olime järgmise lennuraja kõrval. Kuna metsatukk oli ees, siis seda me ei näinud. Lennukeid tõusis mõne minuti järel õhku.

Kuna kell oli ikka vähe, siis polnud linnas midagi teha. Ega me poleks midagi teha viitsinudki. Seega otsustasime koju sõitma hakata. Tee peal ootas meid ees vene poe külastus. Ainuke koht, mis avatakse kell 08.00. Viimane kord, kui seal käisime oli müügil Eesti seemnetega ja tume leib. Lootsime seekord ka neid osta. Mul oli mõttes võileib valmis ja sõin seda. Vene poest saime präänikuid, kohukesi, tilli, soodat, tärklist, skumbriat, kommi jne. Ainuke asi, mida ei olnud oli leib 😢. Vot see oli tõeline pettumus, ma nii lootsin, et saame leib. Alati ei ole hea päev ja loodetavasti läheb järgmine kord paremini. Samas nii pea ma Barcelonasse minna ei taha/viitsi. Kuigi ükskord võiks lihtsalt linna jalutama minna. Polegi ammu nö turismindusega seal tegelenud 😄. Vaatame, mis tulevik toob.










Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaal.

Dr. Google

Kiropraktik