Üllatus, üllatus EMO!!!

 Ei saa me ilma EMO’ta. Ma isegi ei mäleta mitmes kord see aasta seal käidud sai. Loodan hoopis, et see jääb viimaseks korraks.

Seekord olin mina „kliendiks“. Tavaliselt olen mina saatja rollis. Kuid seekord tundsin, et vaja ise abi. Ma mitu korda mõtlesin enne, kui läksin. Üks Eesti naine ei ole ju nii nõrk, et arsti vajab. Njah, vahel vajab.

Mul on viimastel päevadel pea väga tugevalt valutanud. Silmad on samuti valusad. Silmi üles-alla, kõrvale keerata on valus. Lisaks astudes lõi pähe selline valu nagu keegi torgiks noaga. Tavaline valuvaigisti ei aidanud. Ma ise olin veendunud, et mul see „moodne“ haigus. Olin kindel, et saan esimest korda proovi anda. 

EMO’ sse jõudes ütlesin miks tulin ja paluti oodata. Läks mööda mõni minut, kui sisse kutsuti. Lugesin oma kaebuste nimekirja ette:

1. Peavalu

2. Silmad valusad

3. Iiveldab

4. Lihased valusad

5. Väike köha

Midagi vist oli veel. Arst kuulas, pani kõik kirja. Seejärel vaatas mind ja katsus pead ja nägu. Erinevad kohad olid katsudes väga valusad. Lisaks ütles arst, et ma hoian kaela sirgelt. See kõik kokku tähendas seda, et mul on mingisugune põletik. Sain valuvaigisteid ja lihaste lõdvestamiseks mingeid tablette. Samuti pakuti haiguslehte, selleks nädalaks. Viimasest ma hetkel keeldusin. Peeter teatas selle peale, et ma pole normaalne. Polegi kunagi seda väitnudki, et olen 🤣. Üldiselt ütles arst, et võtaksin rahulikult. Kui paremaks ei lähe tuleb tagasi minna või perearsti poole pöörduda.

 „Moodsat“ haigust arst isegi ei kahtlustanud ja seega proovi ei tehtud.

Tabletid võtavad valu vähemaks. Kuid päris hästi ma ennast ei tunne. Täna tööl olles püüdsin võimalikult rahulikult asju võtta. Enam vähem õnnestus. Paraku hakkas lõpuks pea ikka valutama. Tableti mõjuaeg hakkas lõppema. Tablette võtan iga 8 h järel. Loodame, et järgmiseks nädalaks on see kõik möödas.