Pealkirjata.

 Ma ütlen täiesti otse, et ma ei ole viitsinud kirjutada. Laisk, mis teha. Muud vabandust ei ole.

Mul oli vahepeal töölt nö vaba nädal. Reedel (29.04) öeldi, et enne järgmise nädala keskpaiku tööd ei ole. Lisati, et saadetakse sõnum, kui tööle peab tulema. Vahel on kodus ka hea olla, aga tagasi tööle on pärast raske minna. Sõnum saadeti kolmapäeva õhtul. Ma juba arvasin, et seda sõnumit ei tule kunagi. Tuli välja, et tööle tagasi lähen alles esmaspäeval (09.05). Vähemalt sain ülejäänud päeva rahulikult kodus olla. Ei pidanud enam ootama.

Ma hästi natukene isegi ootasin tööle minekut. Peamine põhjus, muidu ei saa palgapäeval midagi 🤣. Esmaspäeva hommik möödus pirnide seas. Täiesti stressivaba. Uskumatu, et nii ütlen. Enne lõunat öeldi, et pärast tulevad murelid. Ja mina pean külmkapp nr 1 minema ja seal näidatakse, mis ja kuidas. Ma isegi ei hakanud ennast vaevama mõttega, et mis toimub. Peale lõunat võtsin suuna sinna poole, kus inimesed olid. Poolel teel öeldi, et lähme teisele poole. Lisaks anti fliis, kuna külmkapis on külm. Kohale jõudes ilmnes, et sellest saab minu uus töökoht. Nimelt liini pealt tulevad kastid sinna ja seal panen sildid külge. Positiivne on see, et palav ei hakka. Lõpuks läks soojaks ja soe on. Ei hakka numbreid kirja panema 🤣. Võrreldes selle laoga, kus ma esimesed aastad töötasin on seal natuke teistmoodi. Midagi hullu ei ole, saab hakkama. Lihtsalt tuleb tähelepanelik olla. Püüan jätkuvalt vähem muretseda ja seega võtan rahulikult. Algul olime kahekesi, teine näitas ja õpetas mulle kuidas asjad käivad. Teise päeva õhtupoole leiti, et peame harjuma üksi töötama. Kui vahetused hakkavad, siis jääme teine teise vahetusse. Mina sain esimesena „au“ liini peale minna. Ma pole kunagi enne murelitega töötanud. Ausalt öeldes rohkem ma sinna liinile minna ei taha. Võrreldes teiste liinidega on see väiksem (kitsam). Igatahes hakkas mul pea täiega ringi käima. Murelid läksid ühele poole ja kastid teisele poole. Pea hakkas tugevalt valutama ja sees keerama. Vaatasin ringi, et kui minestan kuhu ma maandun. Mitte ükski koht ei olnud maandumiseks sobilik. Kuidagi suutsin hakkama saada. Küll mul oli heameel, kui külmkappi tagasi kutsuti. Ma ei taha isegi mõelda, et pean sinna uuesti minema. Elame näeme, mis toimuma hakkab.