Haiged.

 Kuskil aprilli lõpus kurtis Gregor ühel õhtul, et tal pea valutab. Mina tahtsin talle valuvaigistit andma hakata. Peeter taipas lapse pead katsuda, see oli kuum. Kraadides ilmnes, et Gregoril oli üle 39° palavik. Kusjuures tal on väga harva üldse palavik. Seega tuli tunnistada, et Gregor on haige. Öösel sai ta kehvasti magada ja ülejäänud päeva kõrge palavik püsis. Teise päeva õhtul sai uut rohtu ja järgmisel hommikul oli palavik kadunud. Pea valutas mõned päevad veel. Kuid vähem ja nõrgemalt, kui esimesel päeval. Covidi testi me tegema ei läinud. Mis see teadmine ikka annaks, ravi nagunii pole. Juhul, kui poleks mõne päevaga paremaks läinud oleks loomulikult arsti juurde läinud.

Täpselt nädal aeg hiljem oli Peetril sama seis. Peeter rääkis teisel päeval perearstiga. Talle öeldi, et tõenäoliselt on tegemist grippiga. Kui mõne päevaga paremaks ei lähe tuleb uuesti arstiga ühendust võtta. Peetril oli kõik samamoodi nagu Gregoril.

Nagu eelnevast poleks veel piisanud. Nädal hiljem, mingi nädala needus on meid tabanud. Tundsin mina ennast halvasti, pea valutas ja väike palavik. Minul läheb nende sümptomitega juba teine nädal. Ma isegi üks päev mõtlesin, et läheks emo’ sse. Ma see nädal hommikuses vahetuses ja perearsti juurde ei saa minna. Ausalt öeldes too päev, kui mõtlesin ei jaksanud minna. Võib olla peaks kuhugi minema, kuna lisaks on mul tulnud köha. Samas olen ma tööl külmikus, kus on loetud kraadid sooja. Ja eks see teeb oma töö. Või peaks apteeki minema ja testi tegema. Ma ei jaksa sinna ka minna. Pea valutab ja tohutu nõrkus on. Lisaks pole mul aega haigeks jääda, tööl peab käima. Eks näha ole, mis edasi saab.