Mis juhtuks kui...???

 

Ma ütlen kohe ära, et tegelikult on mul normaalne pere. Koos oma positiivsete ja negatiivsete külgedega. Aga need on meil kõigil. Enda kohta võin ma kohe öelda, et ma ei ole normaalne. Kuid mis teha, enam muuta ei saa.

Mõnikord ma mõtlen, Peeter küsiks kohe millega. Vot ei tea. Igatahes olen ma jõudnud järeldusele, kui ma peaks üks päev sussid püsti viskama oleks jama majas. Eks ma ole ise selles süüdi, et nad on ära hellitatud. Paljudest asjadest pole neil aimugi, kuidas see käib. Rääkimata sellest, et pidevalt pean neile asju meelde tuletama. Kusjuures nad isegi hiljem ütlevad, aga sa ei öelnud. Natuke võiks ise ka mõelda.

Gregor käis korvpallis. Kuna ma läksin välja, siis ma ei näinud, kui ta läks. Trenn toimub meie kõrval olevas spordimajas. Seega kaugel ei ole. Ma olin kodus, kui Gregor tuli tagasi. Nagu ikka ilma fliisita. Küsisin, miks tal fliisi ei ole? Vastuseks tuli, aga sa ei öelnud, et tuleb panna. Õhtul on väljas jahe ja märjanahaga tulles peab peale panema.

Üks päev oli Marlen linnas. Tavaliselt tuleb ta rongiga koju, meil on kokkulepitud kellaaeg. Rong tuli, aga Marlen mitte. Sai talle helistatud ja vastuseks oli, aga sa ei öelnud mis kell ma pean tulema. Igapäev peab meelde tuletama, mis kell koju peab tulema.

Ma koguaeg ootasin, et lapsed saavad suuremaks ja ma ei pea koguaeg meeldetuletaja rollis olema. Eks näis, mis tulevik toob.

Vahel ma mõtlen, et peaks olulise info igaks juhuks kirja panema. Näiteks erinevad kasutajatunnused, paroolid. Näitama, kuidas töötab nt interneti pank, millal tuleb arveid maksta. Meie peres olen alati mina selliste asjadega tegelenud. Keegi pole huvi tundnud, kuidas ja millal ma mida teen. Ma ei ole neid sundinud ka. Endalgi on tegemist, et kasutajatunnused ja paroolid meeles pidada. Tegelikult ei ole selles kõiges midagi rasket. Ja nagu nii ei ole asendamatuid inimesi olemas 😁. Ja mina ei ole kindlasti asendamatu. Seega teen ma igaks juhuks nimekirja. Kui olemas on, ei lähe kunagi vaja.

Ma olen veendunud, et mu pere saaks mõnda aega täitsa hakkama. Seda seni, kuni puhtad riided otsa saavad. Ma olen neile näidanud, kuidas pesumasin tööle panna. Pesu oskavad nad välja võtta ja kuivama samuti panna. Pigem on küsimus selles, kas nad taipaks pesumasina tööle panna? Üks päev palusin lastel voodiriided ära võtta ja andsin puhtad. Selle peale vaadati mulle suurte silmadega otsa ja öeldi, et jälle. Nemad alles eelmine nädal vahetasid, tegelikult oli üle eelmine nädal. Totaalne liiga tegemine 😁. Ma võiks iga nädal vahetada, aga talvel võtab kuivatamine aega. Väljas ei kuiva ja toas ei taha koguaeg pesuresti näha. Kuivatit meil jätkuvalt ei ole, kuigi mõttes/plaanis on.

Mul tuli meelde, et osad lehed avanevad mul näpu jäljega. Pean Peetrile ütlema, kui ma sussid püsti viskan, siis tuleb näpp amputeerida.

Ei tegelikult on kõik hästi, lihtsalt tulid sellised mõtted.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vanaks olen jäänud.

Allakäigu trepist alla

Haiglas!